Kuusteist liikmesriiki on hoogustanud lobitööd brittide juhitud kampaania vastu külmutada ELi eelarve, hoiatades, et ohus on bloki kasvuväljavaated ning võime väljuda majanduskriisist.
«Sõprade» sõda Euroopa raha pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetades end «ühtekuuluvuse sõpradeks», etendasid 14 Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusjuhti – sekka ka mõned Lõuna-Euroopast – eile Brüsselis avaliku ühtsusetenduse, lihvisid strateegiat ja kohtusid liitlastega europarlamendis.
Sõpruskonna kokkutulek leidis aset tuleval nädalal toimuva tippkohtumise künnisel, mil bloki 27 liiget üritavad jõuda diilini ca 1 triljoni euro suuruste kulutuste osas ajavahemikus 2014-2020.
«Me oleme kõik siin, kuna me mõistame, et ühtekuuluvuspoliitika võrdub kasvuga ja töökohtade loomisega,» ütles Poola peaminister Donald Tusk. Euroopa Parlamendi president Martin Schulz märkis, et see oli «pretsedenditu», et tippkohtumist kogunes ette valmistama niivõrd suur arv ELi peaministreid.
Ühtekuuluvuse sõpradega seisab aga silmitsi teine, sama kindlameelne ja otsusekindel «aruka eelarve sõprade» rühmitus (Friends of Better Spending), mille liikmed jagavad Britannia soovi ELi rahakotirauad koomale suruda.
Kahe sõpruskonna konflikt osutab sellele, et ELi liikmete vahelised vastuolud eelarveküsimuses on jõudmas otsustavasse faasi.
Ametnikud hoiatavad, et kui eelarveläbirääkimised tuleval nädalal liiva jooksevad, mürgitab see eluliselt olulise detsembrikuise tippkohtumise atmosfääri (mis on pühendatud euroalale) ning võib lükata eelarveotsused mitmeks kuuks edasi.
See omakorda võib seada küsimärgi alla miljardite eurode eest arengukulutusi.
Kaalul on arengurahad ehn nn «ühtekuuluvusfond» – eurodes ja sentides väljenduv solidaarsus ELi rikkamate ja vaesemate liikmete vahel.
Ühtekuuluvusfond on eelarves suuruselt teine lahter pärast põllumajanduskulutusi. Sellega rahastatakse infrastruktuure ja teisi projekte, vähendamaks lõhet ELi erinevas arengustaadiumis regioonide vahel.
Tuleva nädala tippkohtumine peab «tagama, et meil on mehhanism, mis aitab meil siiski järele jõuda, ELi fondide abiga,» ütles Sloveenia välisminister Igor Senčar, kes läinud nädalal Briti valitsuses lobitööd käis tegemas.
Omal ajal olid ühtekuuluvusfondid Itaalia ja Hispaania sünonüüm. Nüüd voolavad rahad valdavalt uutesse liikmesriikidesse Kesk- ja Ida-Euroopas. Fond on sillutanud maanteid sellistes riikides nagu Poolas, aga näiteks Kreekas ja Rumeenias on rahad arvatavasti ära raisatud või väärkasutatud.
Poola ports 2007-2013 aastate ühtekuuluvusrahast (68 miljardit eurot) on aidanud uuendada infrastruktuuri ning taganud riigile alates aastast 2008 ELi kiireima majanduskasvu.
Kuid kuigi aruka eelarve sõpru on kokku üksnes seitse, on nende mõjuvõim arvestatav, kuna kõik on netopanustajad ELi eelarvesse. Ühtlasi on neil vähem kaotada, kui tippkohtumine lõpeb kokkuleppele jõudmata.
Igasugune viivitus võib ühtekuuluvusfondid peapeale pöörata, kuna need eeldavad kuudepikkust ettevalmistust. Kui diili ei tule, seiskuvad programmid pidurite kriginal – või siis lõpeb rahavool 2013. aasta lõpus, kui praegune eelarve otsa saab, ütlevad ELi diplomaadid, viidates sellele, et õiguslik alus kaob ära.
Ühtekuuluvuse sõbrad üritavad päästa võimalikult suurt osa Euroopa Komisjoni poolt pakutud 367 miljardi eurosest ühtekuuluvussummast, mis seitsmeaastaku 1033 miljardi euroses eelarves sisalduma peaks. ELi eesistujamaa Küpros eemaldas läinud nädalal omal algatusel eelarveprojektist 12,5 miljardit eurot. Uuendatud kavand, mis homme laiali jagatakse, peaks kõigi eelduste kohaselt sisaldama teisigi kärpeid.
Regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn, kes ühtekuuluvuspoliitika eest vastutab, tunnistas, et tema eelarve läheb ilmselt kärpimisele – eriti seetõttu, et Prantsusmaa ja teised jõukamad liikmed armastavad rohkem põllumajandustoetusi.
«Minevikus anti liikmesriikidele [ühtekuuluvus]raha ilma erilisi tingimusi esitamata,» ütles Hahn. «Keegi ei küsinud tegelikult, kuidas seda kasutatakse.»
Hahn on esitanud ettepaneku panna enne rahade väljajagamist paika konkreetsed nõudmised. Samuti tahab ta, et Brüsselile jääks suuremad võimalused teostada rahade kasutamise järelevalvet. Ekstreemsetel juhtudel peaksid raha kuritarvitanud piirkonnad arvestama «tagajärgedega».
Ühtekuuluvuse sõprade sõnutsi kujutab raha endast infesteeringut, mitte abi. Nad on varustanud endid statistikaga, näitamaks, kuidas enamik rahast tagasi voolab – töövõtjatele Austrias, Saksamaal ja teistes panustajamaades.
Kuid mõned hoiatavad, et ühtekuuluvusleer võib veel lõheneda, kuna eelarveprotsess on keerukas ning mõned peavad kärbete korral avrestama suuremate riskidega kui teised.
«Siiamaani oli kõik väga kena, kuna inimeste huvides oli kokku hoida,» ütles üks ühtekuuluvusdiplomaat. «Kuid tippkohtumise lähenedes võivad inimesed hakata teineteiselt tekki ära kiskuma.»
Copyright The Financial Times Limited 2012