Staažikas kantsler: ma pole tundnud poliitilist survet kedagi tööle võtta

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Noot
Ants Noot Foto: Toomas Huik / Postimees

Aeg-ajalt kuuleme riigiametite juhikonkurssidest, kus huvilisi imevähe ning kui jutuks tuleb juhtide politiseeritus, noogutavad kõik teadjalt. Eesti üks staažikamaid kantslereid Ants Noot aga nimetab riigitööd põnevaks ja jutte selle politiseerumisest müüdiks.

Järgneb intervjuu põllumajandusministeeriumi kantsleri Ants Noodaga.

Te olete töötanud nii erasektoris (90ndatel Hansatees – toim) kui pikalt riigitööl. Mis riigiametis võlub?

Töö on põnev! Avaliku sektori põhimotivatsioon saabki olla aadetest tulenev soov midagi head ära teha. Avalikus teenistuses on võimalik riiki paremaks ehitada, minna kodanikele järjest lähemale ja pakkuda neid teenuseid järjest paremini ja lihtsamini. Kui 1999. aastal oli põllumajanduspoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks ainult ca 200 miljonit krooni, siis täna on see summa umbes 250 miljonit eurot. Suur väljakutse on see, kuidas neid suuri summasid mõistlikult kasutada. Paljusid inimesi motiveerib riigiametis ka võimalus töö käigus pidevalt õppida, suhelda välisriikidega, rahvusvaheline koostöö. Alustades keele harjutamisest ja esinemiskogemuse lihvimisest saab inimene riigisektoris lihvida neid oskusi, mida erasektoris võib-olla alati ei saa.

Kas noored tahavad tulla riigiametisse tööle? Palk ei peleta?

Ikka tahavad. Ega need palgad nüüd kõige väiksemad ka pole. Minu hinnangul on nad täna üsnagi konkurentsivõimelised. Kui ma vaatan oma erasektoris töötavate tuttavate palku, siis ma ei ütleks, et spetsialistid meil oleks alamakstumad kui umbes sama taseme töötajad erafirmades. Noore spetsialisti palk on keskmiselt 1000 eurot. Tundub, et on väike, kuid kui vaadata erasektorisse, siis reatöötajad seal saavad vähem.

Inimestel on siiamaani arusaam, et riigitöö on pikk ja peenike. Minu meelest ta ei olegi nii peenike, aga pikk ta võib olla küll. Pankrotti me ju ei lähe.

Võib-olla on avalikus sektoris ka rohkem võimalusi kiiremaks arenguks isiksuse mõttes ja ka karjääri mõttes. Ja kui sa vähegi oled juhitüüpi inimene, siis saab siin oma ambitsioone rakendada.

Avaliku sektori tippjuhtidest rääkides tundub mulle, et see on natuke nagu ring, kus inimesed käivad ringiratast ühest ametist teise, kuid ega väljastpoolt väga juurde tulijaid pole. Miks see nii on?

Ma pole sellega päris nõus. Probleem on ilmselt selles, et tippjuhi töö avalikus sektoris on hästi keeruline. Nõuded on avalikus sektoris väga kõrgeks aetud. Erasektoris peavad suurte ettevõtete tippjuhid olema pigem juhid kui spetsialistid, siin aga ei saa hakkama vaid juhiomadustega.

Seadusi peab tundma. Ja see on ka asi, mis natuke takistab erasektorist avalikku sektorisse tulekut. Konkurssidel paistab see välja – otsime näiteks mõnd osakonnajuhatajat ja kui siis küsida, et mis õigusaktid tema valdkonda reguleerivad, siis ega ei osata öelda. Ma ei saa sellist inimest võtta osakonnajuhatajaks. Sageli saabki see asjaolu inimese valikul kaalukeeleks.

Minu soovitus on kõigile, kes kandideerivad tööle riigisektorisse,  et lugege läbi seadus või seadused, mis reguleerivad valdkonda, kuhu kandideerite. Enamasti pole seadused väga pikad ja eriti hea, kui loeks ka seletuskirja läbi, siis saab aru ka, mida üks või teine asi seaduses tähendab. Kui inimene ei oska nimetada valdkondi reguleerivaid õigusakte, siis see näitabki, et ta tuli suvaliselt proovima. Neid proovijaid ikka on.

Eks palk ka pelutab inimesi riigisektorist eemale. Viimasest avaliku sektori palgauuringust  tuli välja, et spetsialistitaseme palkadega pole probleemi, kuid mis puudutab juhte, siis siin me lihtsalt ei konkureeri. Kui meil osakonnajuhataja palk on ca 2000 eurot ja see osakond peab vedama tervet suurt valdkonda, siis on väga raske sellise palgaga nõudmistele vastavaid inimesi tööle leida.  

Mulle on ka öeldud, et jah, teil on tore töö, saab maailma parandada ja puha, aga ma ei tule, sest kaotan kolmandiku oma sissetulekutest.

Mis tundega te vaatate selle peale, kui mõni ametnik on korrumpeerumisega vahele jäänud?

Muidugi on olemas ametnikuau. See, mis avalikus teenistuses halba on ja negatiivset kuvandit loob, see teeb muret ja tuska. Eks meie kuvand on nii, et alati kui mingi jama on, siis on alati riik süüdi ja seal taga on pahad ametnikud. See pole ainult meil nii, see on mujal samamoodi.

Palju teie olete nende aastate jooksul pidanud õiguskaitseorganite juures n-ö vestlusel käima?

Ainult ühe korra. Tuiksoo ja Merko Ehituse lugu (kahtlustati, et minister Ester Tuiksoo soosis Merko Ehitust ministeeriumitele uute kontoripindade leidmisel – toim). Hästi on läinud. Meil on selline valdkond, et pole nii suuri ja ahvatlevaid asju. Meie hanked on väiksemahulised ja meie ehitushanked pole nii atraktiivsed.

Riigitööd saadab ikka tugev politiseerituse hõng. Kuidas teil on õnnestunud erinevad ministrid üle elada?

Mul on mul n-ö olnud üsna vähe ministreid, kõigest viis 13 aasta jooksul. Ja politiseeritus on müüt! Ametnikud ei ole politiseeritud. Kui tuleb uus minister, siis kindlasti on tal õigus moodustada endale meeskond. Kui ministri ja kantsleri koostöö ei suju, siis kantsler vabastatakse ametist. Minister ei saa ju juhtida organisatsiooni, kui tal üldse ei ole võimalik kaasa rääkida meeskonna moodustamises. Ei saa nii olla, et sulle antakse meeskond ette, et tööta nüüd sellega. Erasektoris on ju samamoodi – juht saab luua oma meeskonna. Ministeeriumis valib meil iga osakonna juhataja endale ise töötajaid, mina siin kaasa ei räägi. Keskastmejuhtide osas aga küll.

Aga parteikontorist vahest helistatakse ja räägitakse tublidest, kuid tööta inimestest…?

Õnneks on selliseid juhtumeid mul olnud vähe. Ehk ainult paar ja need pole ka olnud sellises vormis, et inimene tuleks tööle võtta. Pigem nii, et te siin otsite inimest ja meil on siin on üks tubli inimene veel. Ma pole tundnud tugevat poliitilist survet, et tuleb võtta mõni poliitik tööle. Eks minister võtab nad oma nõunikeks otse. Juhtide tasemel on üksikud juhud olnud, kus minister tahab öelda, kes võiks olla valitud ja ma leian, et tal peabki olema see õigus öelda. Minister vastutab ju organisatsiooni toimimise eest ja on organisatsiooni juht, seega tal peab olema ka õigus kaasa rääkida. Muidugi tekitab see mõnikord pingeid. Politiseerimist selles mõttes, et parteiinimesi tahetakse siia tuua, seda ei ole. Tuttavate soovitamine, seda on küll jah.

Ants Nooda CV

Sündinud 1969. aastal

Lõpetanud 1993. aastal Eesti Põllumajandusülikooli ökonoomika ja ettevõtluse eriala.

1993-1994 aastal töötas Sotsiaalpangas

1994-1997 erinevatel ametikohtadel rahandusministeeriumis

1997-1999 ASi Hansatee Finants juht

Alates 1999 põllumajandusministeeriumi kantsler

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles