Kuidas pidada sidet kosmoses?
13. november 2012, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi inimesed pole end teistel planeetidel sisse seadnud, mõeldakse juba, kuidas planeetide vahel sidet pidada.
Rahvusvahelises kosmosejaamas (International Space Station) katsetati esimest korda nn planeetidevahelist internetti, kui kosmoses viibiv astronaut juhtis andmesidevõrgu kaudu Saksamaal asuvat robotit. Ei maksa muidugi arvata, et see käis näiteks veebibrauserite vahendusel. Kosmosesse leviv andmesidevõrk nõuab meie planeedil kasutatavast internetist hoopis erinevat lähenemist, kirjutas BBC.
Euroopa Kosmoseagentuuri ja NASA koostöös tehtud eksperiment kasutas uut tehnoloogiat, mis kannab nime Disruption-Tolerant Networking (DTN) protokoll. See võib tulevikus saada tähtsaks ühendusteeks näiteks Marsile suunduvate astronautidega.
Praegu on probleem see, et Marsil ringi sõitev kulgur teeb küll fotosid ja kogub muid andmeid, kuid nende Maale saatmisel võib ühendus katkeda, mistõttu jääb osa infost edastamata. DTN peaks selle probleemi lahendama, kuna on olemuselt robustsem süsteem.
DTN-tehnoloogiat arendatakse, pidades silmas planeetide, kosmosejaamade ja kosmosesüstikute ülisuuri vahemaid. Pikal distantsil tekivadki vead, mistõttu osa edastatavatest andmetest võib kaduma minna. Näiteks segavad andmesidet päikesetormid, samuti andmeside ette jääv planeet.
«Tavaline internet ei oska arvestada, et andmete edastamiseks võib kuluda mitu minutit ja andmeside võib ajutiselt katkeda,» ütles Kim Nergaard Euroopa kosmoseagentuurist.
Kosmosesse ulatuva andmesidevõrgu idee pole aga kuigi uus. Esimest korda käis selle kümmekond aastat tagasi välja USA arvutiteadlane Vint Cerf, keda peetakse üheks interneti loojaks. Esimesed edukad katsetused kosmosesse ulatuva andmesidevõrguga tehti juba neli aastat tagasi, kui NASA saatis ja võttis vastu fotosid kosmoselaevaga, mis asus enam kui 32 miljoni kilomeetri kaugusel.
Hiigeldistantse kattev andmesidevõrk kasutab info edastamiseks sõlmpunkte. Kui edastatav info ühest sõlmpunktist edasi ei jõua, siis jääb info sinna pidama ja edastamine jätkub, kui segav tegur on sõlmpunktide vahelt kadunud. Nii ei lähe info jäädavalt kaduma ja jõuab saajani.
«Maapealse interneti puhul see nii ei toimi – kui midagi lahti ühendatakse, siis tuleb kogu info uuesti edastada,» lausus Nergaard. «Kuid DTN on oluliselt robustsem ja segajatest sõltumatum – nii peab see olema, kui soovime info saata niivõrd suurte vahemaade kaugusele.»
Tema sõnul luuakse Marsil sõitva kulguri juhtimiseks unikaalne punktist punktini andmesideühendus. Kui Marsil peaks olema veel kulgureid, siis ka nende juhtimiseks loodaks eraldi ühendused. DTNi eesmärk oleks aga kulgurid võrku ühendada ja nende juhtimine toimuks samuti ühtse võrgu kaudu.
DTN kasutab endiselt raadiolaineid nagu praegusedki süsteemid, kuid plaanis on kasutusele võtta suuremad sagedused, mis tagab suurema andmesidekiiruse.