Sakus tegutsev Mountain Loghome on palkmaju Jaapanisse eksportinud juba 11 aastat. Tõusva päikese maa näol on tegemist üksnes ekspordist elatuva Eesti ettevõtte suuruselt teise turuga Norra järel.
Äri Jaapanis: visiitkaardi ulatamine on terve tseremoonia
/nginx/o/2019/04/12/11946165t1h0922.jpg)
12. november 2012, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtte ekspordi müügijuhi Tuuli Tammoja sõnul erineb eksport Jaapanisse oluliselt teistest riikidest, sest esmatutvust seal telefoni teel ei looda, kirjutab Marketingi Instituudi blogi. Jaapanis toimib vaid personaalne kohalesõit ja inimestega näost-näkku tutvumine, kinnitab ligi poole oma teadlikust elust Jaapanis elanud Tuuli.
OÜ Mountain Loghome on Eestis tegutsenud juba paarkümmend aastat, kuid nende eripäraks on üksnes eksport. Kui Eesti turule müüakse keskmiselt üks maja aastas, siis ainuüksi Norrasse on aastatega müüdud üle 500 ühe-, kahe- ja mitmepere elamu.
Firma tõeline kirg on siiski Jaapan. Seetõttu otsustati ettevõttes sel aastal osaleda EASi toetatud arenguprogrammis Ekspordirevolutsioon ja leida selle läbi omale just Jaapani keelt ja kultuuri tajuv müügijuht.
Tuuli Tammoja elas Ekspordirevolutsiooni programmi kandideerimise ajal alles Tokios, kus lõpetas magistrantuuri. Ühtekokku oli Tuuli selleks hetkeks veetnud Jaapanis kümmekond aastat ja suurem osa oma sõpradest ning mõttekaaslastest leidnud just sealt. Kahe kooli kõrvalt oli Tammoja Jaapanis töötanud nii inglise keele õpetajana, professori assistendina, ettekandjana ning veel mitmes erinevas ametis. 2010 aasta lõpus oli ta teinud otsuse naasta Eestisse. „Ma sain aru, et kui ma seda nüüd ei tee, siis ei tee ma seda enam kunagi,“ möönab ta.
Selle aasta alguses käivitunud Ekspordirevolutsioonil seadis Tammoja omale eesmärgiks pääseda tööle ettevõttesse, kes ekspordib Jaapanisse. Nii leitigi Mountain Loghome’iga teineteist kiiresti. Nüüdseks on Tammoja ettevõttes olnud pool aastat ja juba on tal seljataga ka uue kliendi leidmise kogemus. «Minu põhitöö on täna müügipakkumiste koostamine ja olemasolevate klientidega suhtlemine,» räägib ta. «Nn külmkõnesid uute klientide leidmiseks ei tee ma üldse. Olen veendunud, et Jaapanis see lihtsalt ei toimi.» Ta selgitab, et enamus ärieksperte, kes on Jaapani turuga tegelenud, ei soovita külmkõnedele panustada, seega pole tegu vaid tema enda arusaamaga.
Tammoja, kes on enda sõnul täna veel kohati rohkem jaapanlane kui eestlane, selgitab, et jaapanlased on väga kinnised, kaitsevad oma turgu ega soovi võõrastega niisama lihtsalt kontakte luua, seda eriti telefoni teel. Vahel on isegi mõistlik esimese kontakti saavutamiseks kasutada faksi. Kuid kõige paremini toimivad personaalne kohale sõitmine ja näost-näkku kohtumised. «Jaapanlaste jaoks on ka palju mugavam, kui nendega räägitakse nende endi keeles, sest nii tekib palju parem arusaam nende tegelikest soovidest, kui nad läbi inglise keele edasi anda suudavad,» lisab ta.
Mountain Loghome on müünud Jaapanisse keskmiselt 25 maja aastas. Kõik need on Jaapanis disainitud ja sealsete spetsialistide poolt ka kokku monteeritud. Ettevõtte omanik Andres Minn ütleb, et jaapanlased on väga nutikad ja head ehitusmeistrid, kes ka vahel ette tulnud ebatäpsused ise sõnagi lausumata korrigeerivad.
Millised on aga Eesti palkmajatoojate võimalused ja eelised Jaapanis? Nii Tammoja kui Minn kinnitavad, et need on väga suured. Esiteks oleme veel hinnas veidi soodsamad, kuid sellele argumendile enam rõhuda ei saa, kuna turule on ilmunud ka Hiina tootjad, kes suudavad Venemaalt ostetu toorme ja Euroopa seadmetega toota märksa odavamalt kui Soome, Kanada või Eesti. «Meie eelis on paindlikkus, suudame tegeleda keeruliste individuaalprojektidega,» räägib Tammoja. «Suured palkmajade tootjad Skandinaaviast toodavad vaid tüüpmaju ja paindlikkust endale lubada ei saa.»
Tammoja kinnitab ka, et Jaapani kultuurikonteksti tajumata on seal väga raske sõpru leida. Kehtiv põhimõte on, et sa oled see, kellena töötad. Ehk iga töö, mida tehakse, on suur osa jaapanlase identiteedist. Just seepärast on ka visiitkaartide ulatamine ja vastuvõtmine terve tseremoonia. Visiitkaart on peaaegu sama, mis inimene ise, tema pikendus. Kui keegi jaapanlase ulatatud visiitkaardiga lohakalt ümber käib, niisama tagataskusse suskab või kohtumispaika maha unustab, on vastastikusel äril suure tõenäosusega kriips peal.