Kreeka parlament hääletab protestide saatel eelarve üle

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka parlament.
Kreeka parlament. Foto: SCANPIX

Kreeka parlamendis hääletatakse pühapäeval 2013. aasta riigieelarvet, mis on järjekordne proovikivi valitsusele, kes sel nädalal napilt uusima kärpekava läbi surus.

Ametiühingud on kutsunud parlamendihoone juurde protestima. Kasinusmeetmed on kaasa toonud mitu üldstreiki ja meeleavaldused on pööranud tihtilugu vägivaldseks.

Tuleva aasta eelarvega tahab Kreeka valitsus hoida kokku veel 9,4 miljardit eurot. Peaminister Antonis Samarase koalitsioonil on 300-kohalises parlamendis 169 kohta, kuid osa võimuliidu saadikuist võib anda vastuhääle.

Kreeka peab riigieelarve heaks kiitma, kui ta tahab kätte saada alates juunist kinni peetud 31,5 miljardi euro suuruse rahvusvahelise laenumakse.

Ilma laenumakseta ähvardab Kreekat 16. novembril maksevõimetus, sest valitsus peab maksma tagasi kolmekuulise võlakirja, mille väärtus on viis miljardit eurot.

Eurotsooni rahandusministrid kohtuvad esmaspäeval Brüsselis, kuigi tõenäoliselt nad Kreeka abis kokkuleppele ei jõua. Saksamaa on hoiatanud, et selleks võib kuluda mitu nädalat, sest laenuandjad üritavad kokku leppida selles, kuidas Kreeka hiiglasliku võlakoormaga toime tulla.

Kreeka rahandusminister Ioannis Stournaras kinnitas eelmisel nädalal, et «muretsemiseks pole põhjust», ning üks EL-i ametnik kinnitas, et Kreeka laenuandjad leiavad mooduse maksejõuetuse vältimiseks.

Kuid Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles pühapäeval usutluses ajalehele Die Welt, et nüüd on Kreeka kord käik teha, kuigi parlament kiitis heaks 18,5 miljardi euro suuruse kärpekava.

Schäuble sõnul on Euroopa nõus Kreekale järgmise väljamakse tegema juhul, kui kõik selle tingimused on täidetud, ning see on Kreeka võimude ülesanne.

2013. aasta eelarve kohaselt tulen Kreekal olla valmis oodatust suuremaks, 4,5 protsendi suuruseks majanduslanguseks ning avaliku sektori eelarvepuudujääk tõuseb 5,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Riigivõlg tõuseb prognooside kohaselt 346 miljardi euroni, mis on 189 protsenti SKT-st. Laenuandjad nõuavad võlakoorma kahandamist 120 protsendini 2020. aastaks.

Kärped 9,4 miljardi euro ulatuses puudutavad peamiselt palku, pensione ja toetusi, mida on viimase kahe aastaga juba niigi kõvasti kärbitud. Kreeka töötuse määr on nüüd rekordiliselt kõrge - üle 25 protsendi.

Rahandusminister Stournaras üritas pühapäeval rõõmsat muljet jätta: «Vaid natuke aega tagasi oli Kreeka eurotsoonist lahkumisest vaid sammu kaugusel. Enam nii ei ole.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles