Võlgnikud ei pääse võlgade ümberkujundamisele ligi

Võlad võivad ettevõtte ukse kinni panna.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Konverentsil «Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalsed õigus- ja majandusküsimused, sealjuures maksejõuetuse valdkonnas» ütles pankrotihaldur Toomas Saarma, et vaja on lihtsustada füüsilisest isikust võlgniku juurdepääsu võlgade ümberkujundamise menetlusele.

2011. aastal  esitati võlgade ümberkujundamiseks 51 avaldust ning neist ei rahuldatud ühtegi. 2012 on esitatud 24 avaldust ning neist on rahuldatud üks avaldus. Haldur märkis, et peamiseks põhjuseks on menetlusele juurdepääsu kriteeriumite mittetäitmine, seejuures ligemale kolmandikul juhtudel oli avalduse rahuldamata jätmise põhjuseks punkt, et võlgnik jättis esitamata kohtu poolt nõutavaid andmeid.

Saarma hinnangul oleks vajalik, et füüsilisel isikul oleks võlgade ümberkujundamise menetlusele oluliselt lihtsustatud juurdepääs ning et ta saaks menetlusse. «Teine etapp on hinnata, kas ta täidab oma kohustusi.  Samuti tuleks siis vaadata nõustajal, milline menetlus on sellele isikule kõige sobivam,» lausus Saarma.

Pankrotihaldur märkis, et samuti tuleks rohkem arutleda põhjuste üle, mis viivad isiku nii kaugele, et see tuleb otsima seaduse kaitset oma võlaprobleemide lahendamiseks. Praegu on halduri hinnangul varitsev vaesus tarbimisühiskonnast tulenevaks probleemiks.

«Võlaprobleemid saavad alguse siis, kui hakatakse tasuma võlga uue võetava laenuga. See on lihtsam valik, kuid viib hukatuseni. Tagajärjeks on see, et vaesus tekitab vaesust,»tõdes Saarma. «Tänapäeval peetakse vaeseks seda, kes ei suuda osaleda tarbimises, kel pole vara tarbimiseks.»

«Võlad tekivad erineval viisil ja põhjusel – olgu selleks siis haigestumine, töö kaotus, abielulahutus, ettevõtjal pankrot koos sellega kaasnevate kohustusega,» rääkis haldur. Samuti on tihti võlgade tekke põhjuseks ebaõnnestunud kinnisvaratehingud ning loomulikult esineb ka hoolimatust, mõtlematust, ja ebapraktilist majandamist.

Enamus füüsiliste isikute kohustusi on nii või teisiti seotud kodumajapidamise või tarbimisega. «Aja märgiks on see, et isiku arendamine ja kujundamine ei toimu vaimse ja kehalise arendamise suunas, vaid tarbimise suunas,» lausus Saarma, lisades, et probleeme tekitab mitte niivõrd agressiivne tarbimisühiskond ise, vaid kergelt kättesaadavalt tarbimislaenud ja nende kõrged intressid. Neid  laene kasutatakse lõbustusteks, toidu ostmiseks ja teiste laenude kustutamiseks.

Saarma viitas vastuolule, kus poliitikud kutsuvad küll tarbima, kuid selgelt pole teavitatud võimalikest ohtudest, mis kaasnevad tarbimisega – nii mõjutavad kodumajapidamised ja riigimajandus end vastastikku negatiivselt.

Tagasi üles