Vitsur: vaatamata meie kiiremale kasvutempole on rikkuse vahe soomlaste ja rootslastega kasvanud
/nginx/o/2016/02/16/5052623t1h864e.jpg)
8. november 2012, 21:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi eestlaste vara väärtus on viimase tosina aasta jooksul kasvanud mitu korda kiiremini kui soomlastel ja rootslastel, on vahe nendega meie kahjuks tuhandete eurode võrra suurenenud, tõdeb LHV majandusekspert Heido Vitsur.
Tegelikult ei olegi selles jõukuseuuringus midagi üllatavat. Oleme ju kogu aeg teadnud, et nii meie sissetulekud kui ka kogutoodang on viimase 20 aasta jooksul kasvanud kiiremini kui meie jõukatel põhjanaabritel. Nii on ühe inimese kohta tuleva sisetoodangu kasv meil ülaltoodud ajavahemikus olnud 2,3-kordne, Rootsis ja Soomes aga üksnes 1,3-kordne.
Paraku on suhtarvud mõnikord üsnagi petlikud. Näiteks võib ühel ja samal protsendil olla baasist lähtudes vägagi erinev hind.
Nii tähendab meie SKT 2,3-kordne kasv seda, et oleme Põhjamaadele 11 aastaga jõudnud lähemale vähem kui 7000 euro võrra arvestuses ühe inimese kohta. Rootslaste ja soomlaste 1,3-kordne kasv [märgib] aga seda, et nemad on meist samal ajavahemiku jooksul kaugenenud vastavalt 11 000 ja 8000 euro võrra.
Ehk teisiti öeldult: vaatamata meie peaaegu kaks korda suuremale kasvutempole on meil vahe nendega meie kahjuks tuhandete eurode võrra suurenenud. Kulutatakse eurosid, mitte protsente.
Loomulikult on kasvutempo tähtis ja on õige, et senise kasvutempo säilitamisel jõuaksime üsna pea rikastele riikidele järele. Kuid siinjuures peame arvestama, et mida rikkamaks me saame, seda suurem on ühe protsendi hind ja sellega mitte arvestada oleks viga.
2001. aastal oli meil ühe protsendi hinnaks 51 eurot, möödunud aastal 119 eurot ning kui oleme oma SKTga jõudnud ühe rootslase mullusele tasemele, siis 411 eurot ehk 3,5 korda enam kui praegu. Liiatigi peame arvestama, et kui Rootsi kasvaks järgmise 25 aastaga kokku üksnes minimaalsed 30–35 protsenti, oleks nende SKT inimese kohta julguströöviva 14 000 euro võrra ikkagi suurem kui praegu ning meil seisaks ikkagi ees ääretult raske neile järelejõudmise ülesanne.
Paraku on rikkuse poolest kõige jõukamate riikide hulka jõudmine veel raskem kui SKT kasvatamine. Ei ole ju Soome, vaatamata sellele, et tema SKT on Rootsi omast aeg-ajalt suuremgi olnud, suutnud jõukuse poolest Rootsile järele jõuda.
Kuid ka Rootsi pole siin mingisugune tipp. Nendeks on Luksemburg, Ameerika Ühendriigid, Šveits ja Suurbritannia, mis on Rootsist poolteist kuni kaks ja pool korda jõukamad.