Mati Pops: Tallinna kaubandus muutuste eel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks peaksid suured kaubandusketid laienema Balti riikidesse, kus rahvaarv on ligi seitse miljonit? Miks on Balti riikidel elaniku kohta Euroopa keskmisest kaks korda suurem kaubanduslik müügipind? Kas ja kuhu uued arendusprojektid Tallinnas mahuksid ning milline neist väga tugeva konkurentsi ja väikese turu tingimustes võidaks?
Alustuseks veidi statistikat: Euroopa Liidus on kaubandusettevõtete keskmine müügipind tuhande elaniku kohta 250 m2 – Eestis on see arv 400 m2, Lätis ja Leedus 350 m2. Kuigi müügipindade vahe ulatub pea kahekordseks, on rendile antavate pindade arv väljaspool populaarseid kaubanduskeskuseid minimaalne või olematu.
Kuid turud seisavad järgmise viie aasta jooksul silmitsi uute arengutega, seega – kas on oodata ka muutust? Kuidas täita uusi üüripindu? Kas võidab uudne lähenemine?
On mitmeid majanduslikke põhjuseid, miks brändid peaksid laienema Ida-Euroopa regiooni, sh kolme Balti riiki, mille sisemajanduse kogutoodangu näitajad on Euroopa kõrgeimad.
Juba aastaid on kinnisvaraspetsialistid Lätis, Leedus ja Eestis olnud masenduses, kuna paljud suured rahvusvahelised jaemüüjad ei ole Balti regioonist huvitatud. Kuid majanduslanguse tingimustes on atraktiivsemaks muutunud ka Põhja-Euroopa turud – seetõttu võtame hea meelega järgmisel aastal vastu H&Mi ja Debenhamsi kauplused Tallinnas. Tegelikult on H&M oma koha sisse seadnud juba ka Riias.
Eelnimetatud brändid ootavad usaldusväärseid ja pikaajalisi partnereid, millele Cityconile kuuluvad keskused Tallinnas ka vastavad, olles suurimad, vanimad, kõige populaarsemad ja parimat valikut pakkuvad keskused.
Teiseks: turismisektor kasvab, turistid kulutavad aga oluliselt rohkem kui kohalikud kliendid. Kui Balti riigid ühendavad jõud lähinaabrite Rootsi, Soome, Norra ja Peterburiga, oleks meil kombineeritud populatsioon ligi 30 miljoni ulatuses, mis on jaemüüjatele tunduvalt mastaabisäästlikum.
Kinnisvara kvaliteet on hea, üürihinnad mõistlikud ning kuna Soome ja Rootsi turg on sarnane Balti riikide turuga, on oluliselt lihtsam tekitada ühtne klaster ja neis regioonides ka laieneda. Uutele brändidele ja jaemüüjatele on laienemine hea viis kaitsta end majanduslike väljakutsete eest ning riske hajutada. Selles perspektiivis on Balti- ja Põhjamaade regioon atraktiivne koht investeeringuks.
Kolmandaks – me laieneme ja areneme. Näiteks lähima kolme kuni viie aasta jooksul võetakse Tallinnas käsile uute kaubanduskeskuste rajamise projektid.
Ühest küljest tunnevad jaemüüjad segadust läheneva kasvu valguses – ligi 91 protsenti viie aasta jooksul, kui kõik projektid töösse võetakse. Teisest küljest nõuavad kasvu ka jaemüüjad, kes otsivad praegustele üüripindadele lisa.
Kuna meie kaubanduskeskustes vaba üüripinda pakkuda pole, on vanade tegijate turul laienemisel mitmeid plusse, näiteks parimad pinnad ja kliendid, kes on harjunud vastavas piirkonnas ostlema.
Uutel projektidel pole end kindlasti lihtne sisse seada, sest konkurents on tihe, turg väike ning tarbijate ostuvõimekus madal. Meie peamine eesmärk on hoida turupositsiooni kasvamise, arendamise ja kvaliteedi lisamise näol. Usun, et konkurentsi tugevdamine on meie võimalus, kuid eks paistab, kuidas läheb.