Uus Maa: üürimisest on saamas levinud eluviis
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna korteri üürimine on praegu odavam kui laenumakse teenindamine, on üürikorteris elamisest saamas levinud eluviis ja keskmine üüriperiood pikenenud, kirjutab Uus Maa kinnisvarabüroo elamispindade konsultant Kristina Sõmerik ettevõtte blogis.
Kuna üürikorteris elamine on saamas paljudele eluviisiks ja pikemaajaliseks plaaniks, siis on keskmine üüriperiood pikenenud ühele kuni kolmele aastale, mis loomulikult rõõmustab omanikke. Stabiilsete maksetega ja korralik pikaajaline üürnik on omanikele äärmiselt oluline.
Siiski on olemas ka selline kontingent inimesi, kes soovivad võtta korterit üürile nii-öelda vahepeatusena ja nende üüriperiood on keskmiselt kuu kuni aasta. Kurvastusega peab nentima, et tänases majanduslikus olukorras on paljud inimesed kaotanud töö ning seoses sellega on ka päris paljud üürilised andnud omanikele teada maksevõime langemisest või maksevõimetusest. Siinkohal soovitan leida mõlemale poolele rahuldav kompromisslahendus.
Üür laenust odavam
Osa üürnikke jälgib aktiivselt eluasemete müügiturgu ning kui leitakse sobiv pakkumine, ostetakse korter ära. Siiski on praegu korteri üürimine odavam kui laenumakse teenindamine. Näiteks kahetoalise uue korteri üürihind kesklinnas on ligikaudu 5500 krooni kuus. Samasuguse korteri müügihind on pea 1,5 miljonit krooni ning 30-protsendilise omafinantseeringu korral jääb 30-aastane laenumakse seitsmeprotsendilise laenuintressi juures 8000 krooni kanti. Kuna paljudel pole võtta ka vajalikku omafinantseeringut või sobilikku lisatagatist, siis jääbki ainuvõimalikuks lahenduseks üürikorter.
Korterite üürihinnad varieeruvad ning sõltuvad mitmest asjaolust. Tähelepanu pööratakse elamu ja trepikoja seisukorrale, korteri viimistlustasemele ning sisustusele. Maitsekalt sisustatud korteritele on võimalik mõistliku hinnaga kiiremini üürnik leida kui halvas seisukorras korteritele.
Kuna pakkumine on suur ning üürihindade korrektsioon eelmise aasta teisel poolel ja käesoleva aasta alguses on võimaldanud üürnikel oma elutingimusi parandada, siis on see tinginud halvemas seisukorras korterite suurema hinnalanguse ka selle aasta esimestel kuudel.
Üüri hinnad on langenud
Üürikorterite hinnad on aasta alguses langenud 500-1500 krooni korteri kohta. Sageli on erinevates portaalides pakkumises olevate üürikorterite hinnad kõrgemad kui reaalsed hinnad, millega üüritehing sõlmitakse. Üürnikud kauplevad aktiivselt ning mitmed omanikud võtavad ka pakkumise vastu, kuna korteri tühjana seismine ühe kuu jagu on aasta lõikes umbes sama kulu, mis ca 500 krooni hinnas alla lasta. Näiteks, kui alandada üürikorteril, mille hind on 7000 krooni kuus, hinda 500 krooni võrra kuus, teeb see aastas kokku 6000 krooni vähem üüritulu. Samas hoides korterit ühe kuu tühjana, on omanik juba 7000 krooni kaotanud ning lisaks maksnud ise ka kommunaalkulusid.
Omanikelt tingimisruum
Ka osa omanikke on aru saanud, et korteri üürimakse peab olema odavam, kui kommunaalkulud on kõrged, sest vastasel juhul ei ole üürnikud suutelised seda maksma ning korter jääb vakantseks pikemaks ajaks. Üsna vastutulelikud ollakse ka tingimise suhtes ning kallimate korterite puhul on see mõistlik tegevus. Lihtsa arvutuse järgi on selge, et sageli on otstarbekam üürihinda alandada kui jääda paremat üürilist ootama. Kui üürnik pakub loodetud 6500 krooni asemel 5500, kaotab omanik aastaga küll 12 000 krooni, samas korterit veel kuu tühjana hoides kaotab ta juba 6500 krooni. Seega on oluliselt kasulikum pakkumine vastu võtta.
Üldine trend üürnike eelistustes on uue sisuga, puhas, lihtne, kuid siiski iseloomuga korter, mille juurde kuulub ka probleemivaba parkimiskoht. Kesklinnas või selle lähistel hinnatakse spordiklubide, kaubanduskeskuste, ülikoolide lähedust, liikumisvabadust üldse ja seda nii eestlaste kui ka välismaalaste seas.
Kevade saabudes on märgata ka üürimajade huviliste aktiviseerumist võrreldes läinud aasta viimaste kuudega. Eriti aktiivne on liikuvus hinnaklassis 2500-5500 krooni maksvatel üürikorteritel olenemata piirkonnast. Kuigi nõudlus üürikorterite järele püsib suur, siis ei jää ka pakkumine sellele alla, mistõttu üürimäärade tõusu lähiajal oodata ei ole, pigem on prognoos, et need võivad veel langeda. Üürihindades on siiski jätkuvalt läbirääkimise võimalusi, kuid suuremas plaanis jäävad üürihinnad poolaasta arvestuses ligikaudu samale tasemele.