Eile õhtul vastuvõetud uues kasinuspaketis sisalduvate avaliku sektori palgakärbete sügavust rõhutab ametnike massiline lahkumine Kreeka keskpangast.
Töötajad lahkuvad massiliselt Kreeka keskpangast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enneaegselt soovib pensionile siirduda 45 kauaaegset töötajat, nende hulgas viis kõrget ametnikku, ka pangandusjärelevalve osakonna direktor.
Põhjuseks on see, et panga kuupalgad piiratakse 5000 euroga (enne makse) ning mõned töötajatest saaksid puhtalt kätte vaid 2900 eurot, kinnitas üks ametnikest.
Lahkumisteade raputas alusteni asutust, mis on olnud tänaseni üsna immuunne Kreeka viie aasta pikkuse majanduslanguse mõjude suhtes – kuigi pangapresident vähendas oma palka tänavu vabatahtlikult 50 protsenti, sel ajal kui teiste töötajate tasusid kärbiti 17 protsendi võrra.
Viimase kokkuleppe valguses ELi ja IMFiga nähakse Kreekale tulevaks aastaks ette 9,4 miljardi euro jagu kulukärpeid, 5,8 miljardit eurot sellest tuleb palga- ja pensionikärbete näol.
«Need pidevad kasinusraundid hakkavad lagundama keskklassi,» ütles Kreeka kaubandusliidu president Vassilis Korkides.
«See pidev majanduslik ja psühholoogiline materdamine mõjub katastroofiliselt meie ühiskonna kõige elujõulisemale sektorile,» ütles ta, pidades silmas Kreeka perefirmasid.
Uue paketiga rakenduvad 5-35 protsendi suurused pensioni- ja avaliku sektori palkade kärped, maksukergitused kütuselt ja sigarettidelt ning riiklike tervishoiuteenuste hinnatõusud. Pensioniiga tõuseb värskeltvärvatute jaoks 65 aastalt 67 peale.
35-protsendiline palgakärbe rakendub ligikaudu 70 000 riigifirmade töötajale, aastahüvitised – mis mõnedes firmades võrduvad kolme kuu palgaga – kaotatakse.
Niipea kui strateegilised investorid erastamisele kuuluvad riigifirmad üles ostavad, kaotavad töötajad ka oma töökindlustuse.
Kohtunike, ülikooliprofessorite, riigihaiglate arstide ning armee- ja politseiohvitseride palgad langevad 10-25 protsenti – lisaks varasematele 25-30 protsendi sügavustele kärbetele.
Kõige suuremad kärped tabavad kohalikke omavalitsusi, linnapeade palkadelt lõigatakse maha 50 protsenti.
«Olukord hakkab hirmu peale ajama... Kreekat on nüüd tabamas valud, milliseid teised riigid meie regioonis kogesid 20 aastat tagasi, kui kommunism kokku varises,» ütles pensionil õpetaja Pericles Anagnostopoulos.
Suurematest pensionidest lõigatakse suurem protsent, kuid kopsakaim kokkuhoid tuleb riigile 5-protsendilistest kärbetest, mis tabavad alla 1500 euroseid pensioneid.
Pensionil riigitöötaja Evgenia Pavlopoulos, kes omab Ateenas kahte väikest korterit ja üürib ühte neist välja, ütles: «Isegi väike kärbe tähendab väga palju... Tänavu suutsin ma ekstra maksud ära maksta [uus kinnisvara- ja solidaarsusmaks], kuid kui 280 eurot kuus vähemaks võetakse, siis läheb tuleval aastal väga raskeks.»
Copyright The Financial Times Limited 2012