Eestlase jõukus kasvab
8. november 2012, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki eestlaste vara väärtus on viimase tosina aasta jooksul kasvanud mitu korda kiiremini kui soomlastel ja rootslastel, ei tähenda see, et me neile elatustasemelt niipea järele jõuame.
Lihtsalt Exceli tabeliga arvutades võis Reformierakonnal omal ajal isegi õigus olla, kui nad buumi ajal kuulutasid, et Eesti võib tõusta 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka. Šveitsi suurpanga Credit Suisse’i värske raporti andmebaaside kohaselt on eestlaste netovara elaniku kohta kasvanud viimase tosina aastaga neli korda, samal ajal kui soomlaste ja rootslaste vara on sama ajaga kasvanud vaid 91 protsenti.
Neid andmeid aluseks võtteks mööduksime keskmise vara väärtuse poolest soomlastest 2023. aastaks ja rootslastest 2027. aastaks. Šveitslastest möödumiseks kuluks meil 18 aastat.
Võrreldud on elanike netovara väärtust, kuhu on arvestatud finantsvara ehk inimeste hoiused ja investeeringud, mittefinantsvara, mis meil on peamiselt kinnisvara, ning lahutatud on kohustused ehk laenud ja liisingud.
Kohustused ongi võrreldes varadega kasvanud mitu korda kiiremini. Eestlaste võlakoormus täiskasvanu kohta kasvas 12 aastaga 16 korda, soomlaste võlakoormus kerkis samal ajal 3,7 ja rootslastel 3,2 korda.
«Eesti tegi buumiaastatel väga suure kasvu ning praeguseks oleme omale finantskohustusi kogunud rohkem kui näiteks teistes sarnase sissetulekuga Kesk- ja Ida-Euroopa riikides,» ütles Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla, kelle sõnul on riikide ja inimeste vaheline finantsvarade võrdlus põhiparameetritelt suhteliselt sarnane.
Ta ütles, et mõlemal puhul määravad finantsvarade mahu ära suures plaanis kaks peamist dimensiooni.
Esiteks on selleks sissetulekute tase. Märkimisväärseid sääste suudavad koguda vaid kõrge sissetulekute tasemega inimesed ja riigid.
Teiseks on ajaline dimensioon – millal see sissetulekute tase saavutati –, kusjuures teine dimensioon on kohati isegi olulisem. Näitena võib kõrvutada Soome ja Rootsi statistikat, kus suhteliselt sarnase sissetulekute taseme juures on finantsvarade maht elaniku kohta Rootsis oluliselt suurem.
«Peamine põhjus peitub siin selles, et Rootsi on olnud nn kõrge sissetulekute tasemega ühiskond väga pikka aega, seevastu Soome jõudis kõrgema sissetulekuga riikide hulka alles 1980. aastate alguses,» toonitas Tamla.
Ka Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm märkis, et põhjanaabritele järele jõuda on keeruline, et mitte öelda peaaegu võimatu.
«Eesti asub praegu euroala ääremaal, akumuleeritud kapitali on vähe ning inimkapitali teistest kiirem arendamine on keeruline. Puuduvad suhtelised eelised võrreldes naabritega,» lausus ta, kuid lohutas, et heaolu kasvab aga kindlasti ja seda polegi ju nii vähe. «Tuletame vaid meelde, et keskmine palk oli 1992. aastal 35 eurot ja praegu 890 eurot.»
Tamla sõnul võiks naljaga pooleks öelda, et isegi kui Eesti jõuab lähiajal viie kõrgeima sissetulekuga Euroopa riigi hulka, saab tee viie suurima finantsvarade mahuga riigi hulka olema märksa pikem. Ta ütles, et Eestil oleks finantsvarade taset märksa mõistlikum võrrelda sarnase ajaloo ja sissetulekute tasemega riikidega – näiteks teiste Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega.
Palm lisas, et nagu jalgrattaspordis on raske jõuda tippu ilma grupi ja meeskonna toetuseta, kehtib sama paljuski ka riikide puhul. Individuaalsest võidust on tema sõnul vahest tähtsamgi majanduspiirkonna stabiilsus ja jõukus tervikuna.
Kui võtta riikide jõukuse kõrvutamisel arvesse näiteks lihtsalt nominaalne sisemajanduse kogutoodang inimese kohta, siis riikide eesotsast leiamegi Põhjamaad. Näiteks 2010. aastal oli 4. kohal Norra (umbes 86 000 dollarit inimese kohta), 9. kohal Rootsi (49 000 dollarit) ja 17. kohal Soome (44 500 dollarit).
Eesti oli 14 000 dollariga inimese kohta 47. kohal, edestades näiteks Ungarit ja Poolat. Selle näidiku põhjal küünib Eesti sissetulekute tase pea kolmandikuni Soome tasemest.
«Lihtne SKT kõrvutamine annab suhteliselt hea pildi, sest netovarade kohta puudub hea statistika ning valides kõrvutamiseks erinevaid näitajaid ja võrdlusperioode, võib jõuda erineva tulemuseni,» ütles Palm.