Võrreldes nende Läti elanikega, kes siirdusid piiri taha pärast liitumist ELiga, on hilisemad lahkumispõhjused vägagi erinevad.
Lätist lahkumise põhjused mitmekesistuvad
7. november 2012, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2004. aastal emigreeruti eesmärgiga rohkem raha teenida, siis kriisiaastail viisid inimesi välismaale töökaotused ja võimaluste puudumine uut ametit leida, kinnitavad Läti ülikooli professori Zaiga Krišjāne uuringud.
22 protsenti Krišjāne küsitletud isikutest tunnistasid, et välismaale asumise tingis vajadus ära elada ja võlgu tasuda, vahendab Dienas Bizness.
19 protsenti tõid põhjuseks ebakindluse tuleviku suhtes, 14 protsenti olid kaotanud töö ega suutnud kuidagi leida uut töökohta.
Küsitluses osales 2500 lätlasest emigranti Inglismaal, Rootsis, Norras, Iirimaal ja Saksamaal.
Nagu selgus, tunneb enamik emigrante Läti käekäigu vastu huvi ning hoiab kodumaaga sotsiaalvõrgustike vahendusel ühendust.
96,2 protsenti ütlesid, et käivad mitu korda aastas Lätis ning võõrustavad uuel kodumaal ka Lätist pärit külalisi.
5 protsendil jäid Lätimaale maha vanemad, kuid enamikul ei ole kodumaal enam ühtegi sugulast – mistõttu on nende tagasipöördumine vähetõenäoline.
23 protsenti emigrantidest väljendas igatsust Lätti tagasi pöörduda, 12 protsenti aga plaanivad pigem kolida mõnda teise riiki.
Peamine faktor, mis hoiab lätlasi tagasi pöördumast, on professor Krišjāne sõnutsi ebakindlus Läti tuleviku suhtes.