Kuigi keskmine nominaalpalk on buumi tipust 10 protsenti kõrgem, siis tõsi on see, et reaalpalgad pole taastunud, vaid on kaheksa protsenti madalamad kui kriisieelsel ajal, selgub Eesti Panga värskelt esitletud tööjõuturu ülevaatest.
Eesti Pank: reaalpalgad on ikka madalamad kui buumiajal
5. november 2012, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmise kuupalga kasv aeglustus tänavu II kvartalis 5-protsendini. «Viis protsenti palgakasvu – seda on väga raske tööandjatel n-ö müüa, sest paljud inimesed mäletavad, milline oli nende palk buumiajal ning oskavad praegust palka suhestada tarbijahindadega,» rääkis Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.
Palgaarengud on erinevates majandusvaldkondades väga erinevad. Näiteks ehituses ja mäenduses oli palgakärbe kriisi ajal ulatuslik ning palgad ei ole taastunud. Seevastu energeetikas on palgakasv olnud pidev ja kiireim ning alates buumi tipust on selles valdkonnas palgad kasvanud lausa 22 protsenti. Hariduses ja avalikus halduses ei ole palgad veel taastunud ja on endiselt miinuses võrreldes buumi tipu ajaga.
Viilmann ütles, et palgatõusu määrab majanduskasvu kiirus. «Me keedame ühte suppi ja ei ole võimalik, et üks rühm noolib välja frikadellid ja teine rühm peab leppima vaid leemega,» ütles ta. «Pikka aega kasvas palk 10 protsenti aastas ja see oli normaalne, sest majandus kasvas ka 10 protsenti. Praegu mind üllatab, kui nõutakse taolisi palgatõusunumbreid.»
Kui kaks aastat tagasi oleks 60 protsenti töötutest nõus tööle hakkama 450-eurose palgaga, siis nüüd on nõus sellise raha eest tööle asuma vaid iga kolmas töötu. «See näitab, et töötute hulgas pole võtta nn odavat ressurssi,» sõnas Viilmann.