Kreeka kohtu otsuse kohaselt võib pensionite lisakärbe olla vastuolus riigi põhiseadusega. Otsus tekitab tõsiseid probleeme võlausaldajate kärpesurve all olevatele Kreeka poliitikutele.
Kreeka kohus: kärped võivad olla vastuolus põhiseadusega
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
2. november 2012, 18:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleval nädalal peaks Kreeka parlament otsustama uued pensionikärped. Praeguste ettepanekute kohaselt peaks muudatused tähendama, et pensioniiga tõstetakse 67 aastani ning põhipensioni kärbitakse 10 protsenti.
See on alates 2010. aastast juba viies kord, mil Kreeka parlament püüab riigi pensionisüsteemi muuta. Reutersi andmetel asus aga Kreeka kohus seisukohale, et plaanitavad sammud on vastuolus põhiseaduse mitme punktiga, nende seas näiteks isikute väärikuse kaitse ja kodanike võrdsus seaduse ees.
Kohtu otsus tekitab riigi poliitikutele tõsiseid probleeme. Kreeka jaoks on olukord tõsine, ka riigi majanduse seis on seniarvatust halvem. Kui veel kuu aega tagasi usuti, et tänavuseks prognoositud 6,5-protsendilise majanduslanguse järel väheneb riigi sisemajanduse kogutoodang tuleval aastal 3,8 protsenti, siis värskete prognooside kohaselt saab see olema 4,5 protsenti. Ka eelarvepuudujääk peaks varem oodatud 4,2 protsendi asemel kerkima protsendipunkti võrra kõrgemaks.
Euroopa Liit on edasiste kasinusmeetmete ja eelarvekärbete nõude osas vankumatu ehk uute kärbeteta ei tule uusi laene.
Ilma laenudeta ei ole aga riigil raha praeguste pensionide maksmiseks. Tegelikult peaks ilma uue laenurahata 15. novembril riigikassa rahast tühi olema. Seetõttu on tõenäoline, et poliitikud eiravad kohtu otsust. See ei lähe aga karistamatult läbi, kirjutab Reuters, sest rahvas keerab kohtu otsuse valitsuspoliitikute vastu, tõdedes, et nad on usalduse kaotanud või tembeldatakse and lihtsalt kurjategijateks.
Kreeka pensionid on 2010. aastast ehk ajast, mil riigil tuli abilaenude saamiseks kasinusmeetmeid rakendama hakata, vähenenud kolmandiku. Uued, 78 miljardi euro mahus kokkuhoiumeetmed viiakse riigis sisse tuleval aastal ning suur osa, peaaegu pool nendest miljonitest tuleb pensionäride taskust.