Tiit Nuudi: õpetasime inimesed maitseaineid tarbima

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tennis on olnud Tiit Nuudi suur armastus läbi aegade.
Tennis on olnud Tiit Nuudi suur armastus läbi aegade. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Täna viimast päeva tööl olev Pauligi Eesti juht Tiit Nuudi rõõmustab, et 20 aastaga on õnnestunud õpetada Eesti rahvas maitseaineid tarbima ja kohvi jooma.

Järgneb intervjuu Tiit Nuudiga.

Mis tunne on täna, kui teate, et esmaspäeval enam tööle tulema ei pea?

Päris hea tunne on, samas ei ole mingit värinat või kuidagi ekstra teistmoodi tunnet. Teadsin ju juba tükk aega, et see päev on just nimelt täna. Usun, et olen saanud kokku panna hea meeskonna ja mul on õnnestunud töötada omanike heaks nii, et mul on olnud küllaltki vabad käed asju ise otsustada. Pauligi perelt oli minule väga suur usaldus.

20 aastat on väga pikk aeg juhina. Mis tagasi vaadates olnud kõige raskem juhina selle aja jooksul?

90ndate aastate algus oli kõige raskem. Pauligi siia turule tulek oli tahte avaldus, kuid siitpoolt vaadates ei osanud meie elada turumajanduses ja nemad ei saanud aru, mismoodi siin asjad käivad.

Kuidas on inimeste tarbimisharjumused 20 aasta jooksul muutunud?

Maitseainete (Pauligi kontserni osa on ka Santa Maria maitseainetööstus - toim.) osas oli olukord 20 aastat tagasi nii, et maitseaineteks olid vaid sool ja pipar. Me kasvatasime uue põlvkonda ja õpetasime inimesed maitseaineid tarbima. See on väga hästi õnnestunud.

Kohvijoomise tasemel oldi Eestis enne II maailmasõda samal Soomega samal tasemel, kuid 20 aastat tagasi oli ka kohvi joomine siinmail nullilähedane. Selle harjumuse taastamine oli Pauligi eesmärk siia turule tulles. Soomlastele me muidugi kohvijoomise osas järgi veel ei jõua, nemad joovad veel poole rohkem kui eestlased.

Kas teil on olnud ka aegu, kus mõtlesite, et loobuks sellest tööst?

Paulig on olnud avatud firma. Kui ma sain 50, siis küsisin ettevõtte omanikelt, kas te soovite, et edasi töötan. 60 aastat on Pauligis tippjuhtide tavaline vanusepiir olnud, pärast seda minnakse pensionile. Mina lahkun 63-aastasena.  

Hakkate edaspidi mentorlusega tegelema, millist nõu teie käest saab?

Olen olnud laiahaardeline juht ja töötanud erinevatel aladel. Ma oskan välisturgudele töötada, tunnen erinevaid ärikultuure, oskan vältida läbipõlemist. Neid kõiki kogemusi saaksin jagada. Mõned konsultatsioonifirmad on küsinud, kas tahan mentorlusega tegeleda ja tõesti – miks mitte.

Milline teie tänane päev välja näeb?

Natukene nostalgiapäev on täna, kontserni juhid on Sauel koos ja räägime, mis on toimunud 20 aasta jooksul. Minul pole niisugust tunnet nagu ära läheks, lihtsalt on üks etapp lõppenud. Ja eks ma ikka edaspidi ka jälgin, kuidas Pauligil läheb ja töökaaslastega mängime koos tennist.

Uueks nädalaks on juba palju plaane.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles