Kütusemüüjatele koidab rekordite aasta

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statoili teenindusjaamade käive kasvab kütuste hinnatõusu ja äriklienti suurema ostuhuvi arvel. Käibekasvust kõige suurema osa annab aga hoopis muu – näiteks kabanossi- ja kohvimüük.
Statoili teenindusjaamade käive kasvab kütuste hinnatõusu ja äriklienti suurema ostuhuvi arvel. Käibekasvust kõige suurema osa annab aga hoopis muu – näiteks kabanossi- ja kohvimüük. Foto: Andres Haabu

Mootorikütuste jaemüüjate selle aasta käive paistab tulevat rekordiline, sest juba üheksa kuu müük jääb alla üksnes terve 2011. ja 2008. aasta käibele.

Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo kinnitas, et selle aasta käive saab olema suurem kui aasta varem ning üks peamisi põhjuseid on kindlasti mootorikütuste maailmaturuhindade üldine tõus. Realo sõnul on käivet kindlasti kasvatanud ka väga kenasti suurenenud mootorikütuste müügimahud äriklientidele, mis hakkasid kõvasti kasvama pärast ulatuslike maksupettuste avastamist kütuseturul.

Statistikameti andmetel on mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete üheksa kuu käive 881 miljonit eurot, jäädes alla vaid eelmise aasta kogukäibele, mis oli 919 miljonit, ja senisele rekordaastale (2008, 995 miljonit eurot).

Kütusemüüjate 12 kuu käive oli 1,12 miljardit eurot, mis tähendab, et esimest korda ületab kütusemüüjate käive miljard eurot.

Samas pole tõusu ainus põhjus ilmselt kütuste hinna tõus. Kui kütusefirmade müügikäive on sel aastal kasvanud keskmiselt 30 protsenti, siis mootorikütuste müügi kasv on poole aeglasem – keskmiselt 16 protsenti.

Mootorikütuste selle aasta üheksa kuu käive on 525 miljonit eurot. Terve aasta jooksul on rohkem müüdud kahel eelneval ning 2008. aastal, mil kütuste müük oli rekordilised 635 miljonit eurot.

See tähendab, et kütusemüüjate käive on rohkem kasvanud tänu muudele kaupadele, mitte kütusele. Seda kinnitab ka Kai Realo.

«Kliendid on Statoili teenindusjaamade toidupakkumise ja kohvikute kontseptsiooni hästi vastu võtnud – müügikasvud selles valdkonnas ületavad kindlasti turu keskmist,» kinnitas Realo.

Swedbanki kütusesektori juhi Marek Tiiveli sõnul kasvas selle aasta kütuste müük rahalises vääringus 17,6 protsenti, kui aga vaadata müüdud mahte, siis oli kasv võrreldes 2011. aastaga vaid kuus protsenti.

«Mahuliselt on kütuse jaemüügi kasv võrreldav selliste kaubagruppide nagu toit ja esmatarbekaup – teatav muutus tarbijate käitumises on toimunud ning igapäevastele kaupadele kulutatakse julgemalt,» selgitas Tiivel.

«Kokkuvõtteks võib öelda, et mootorkütuste puhul on rahalise kasvu taga suures osas kütuste hinna tõus, oktoobris seevastu nii nafta hind kui ka kütuse jaehind langes, mis annab alust arvata, et oktoobris tuleb mootorkütuste rahalise käibe kasv oluliselt väiksem,» lisas ta.

Ka Olerexi turundusjuht ning üks kahest omanikust Antti Moppel ütles, et liitrites suurt müügikasvu ei ole. 2012. aasta esimese kaheksa kuu impordimahud näitavad, et bensiini import püsib eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt languses ja diislikütuse oma tõusus.

«Kütuse jaemüüjate käibest moodustab olulise osa kütuse müük ja käibe kasv muude kaupade müügi arvelt ei ole tõenäoline,» ütles Moppel. «Lisaks tuleb tõepärase pildi saamiseks eristada firmade aruannetes jae- ja hulgimüügikäivet,» osutas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles