Priit Perens: EL-i võlakriisi põhjustas üle jõu elamine
1. november 2012, 17:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on põhjustanud Euroopa Liidu (EL) riikide võlakriisi üle jõu elamine pärast tööstustootmise vähenemist Euroopas.
Perens ütles Eesti Pangaliidu ja BNS-i korraldatud pangajuhtide debatil, et Euroopa võlakriisi juured peituvad 1970. aastates, kui tööstustootmist hakati süstemaatiliselt Euroopa riikidest välja viima.
Kriisi põhjus on Perensi sõnul see, et osa riike elab üle jõu ja võlgu, hoides elatustaset laenatud rahaga. 2008. aastal USA investeerimispanga Lehman Brothersi pankroti järel lahvatanud kriis juhtis sellele tähelepanu, märkis ta.
Teise maailmasõja lõpust alates 2008. aastani on eurooplaste elatustase järjest tõusnud, kuid 2008. aastaga kadus lootus, et see edaspidi samamoodi tõusta võiks, selgitas Perens. Tema sõnul tuleks nüüd pigem eeldada elatustaseme langust. «See on kõva löök,» ütles ta. Perensi sõnul on ka ebavõrdsus kõigis Euroopa riikides, sealhulgas Rootsis, pärast 1970. aastat kasvanud.
Ilma 1970. aastate muudatuste järel tekkinud struktuurse tööpuuduse probleemi lahendamiseta ei ole võimalik kriisi lahendada, rääkis Perens. Tema sõnul tuleks tõsiselt võtta inimeste ühiskonnast võõrandumise riski. Perens viitas Hispaania ja Kreeka noorte tööpuuduse määrale, mis on 50 protsendi lähedal, samuti ulatub see ligikaudu kolmandikuni Itaalias.
Unicredit Banki Eesti filiaali juhataja Taavi Laur ütles debatil, et struktuurseid reforme on vaja ja EL-i riigid üritavad selles vallas koostööd teha. Lauri sõnul Saksamaa riigikantsleri Otto von Bismarcki 19. sajandil rajatud sotsiaalsüsteem enam ei toimi, kuna inimeste eluiga on pikenenud ja samuti hariduse omandamise aeg. «Kui käime 30 aastat riigi kulul koolis, on raha teenimise aeg lühem,» lausus ta.
SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt ütles debatil samuti, et osa Euroopa riike elab praegust majanduse struktuuri arvestades üle oma jõu. Ta viitas uuringule, mille kohaselt võivad valitsuste juba antud lubadused kokku arvatuna kohati ületada kolm korda praegust majanduse mahtu.
Arvestades demograafilise olukorra ettenähtavaid muutusi Euroopas ja konkurentsivõime vähenemist muu maailmaga võrreldes, tuleb Undi sõnul lahendus leida. «Tuleb välja mõelda, kus on võimalik raha teenida.»