Pärnu arvevabrikud tekitasid riigile 50 miljonit krooni kahju
3. aprill 2009, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliamet tuvastas Pärnus arvevabrikud, kes on väljastanud suures mahus fiktiivseid arveid. Riigile tekitatud kahju ulatub 50 miljonini.
Menetluse käigus on kindlaks tehtud seitse reaalset majandustegevust mitteomavat ettevõtet ehk arveveskit, mille nimel fiktiivseid arveid väljastati, teatas maksu- ja tolliamet.
Arvevabriku teenuseid on rahaliste vahendite tekitamise ja reaalse käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil kasutanud 90 Eesti äriühingut. Ameti hinnangul on arvestuslik maksukahju eelnimetatud tehingutelt ca 50 miljonit krooni.
Maksu- ja tolliamet on kaardistanud arvevabriku väljastatud fiktiivseid arveid kasutanud isikute ringi ning planeerib alustada nende osas kontrollimenetlust.
Võimalus deklaratsiooni parandada
Esmase tegevusena saadab maksuhaldur eelnimetatud arvevabriku teenuseid kasutanud äriühingutele märgukirjad, kus juhitakse juriidiliste isikute tähelepanu reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute poolt väljastatud arvetele, millel kajastatud majandustehingud ei ole toimunud.
Samuti antakse nii äriühingutele võimalus kontrollida üle oma maksuarvestus ja vabatahtlikult maksudeklaratsioonidesse parandused sisse viia.
Kuna kõikide maksumaksjate maksukuulekust ei ole võimalik sel viisil mõjutada, tuleb nende suhtes edasi rakendada rangemaid meetmeid ehk kontrollimenetlust ning süüteomenetlust.
Maksu- ja tolliamet on ka varem pöördunud ettevõtete poole kirjaga, eesmärgiga suurendada maksukuulekust, andes äriühingutele võimaluse vead vabatahtlikult parandada. Maksuhalduri eesmärgiks ei ole koormata maksumaksjat kontrollidega, vaid võimalusel selgitada asjaolud välja vähekoormaval viisil.
Kahel eelneval aastal saatis amet märgukirjad kokku 478 äriühingule, mille suhtes oli tekkinud põhjendatud kahtlus fiktiivsete arvete kasutamise osas. Ligemale 40 protsenti märgukirja saanutest parandas vabatahtlikult deklaratsioone, mille tulemusel suurenes maksukohustus 24,1 miljoni krooni ulatuses.
Isikute kohta, kes vabatahtlikult oma maksukäitumist ei muutnud, alustas maksuhaldur kontrolli, mille tulemusel määrati 2007. aastal tasumiseks makse ligi 160 miljonit krooni ja mullu ligi 122 miljonit krooni.