Kui Ateena eile uue eelarvekava välja käis, paljastus päästeprogrammi õõvastav allakäik: riigivõlg lendab kõrgemale ka kõige mustematest stsenaariumitest, mida rahvusvahelised võlausaldajad teist abipaketti pakkudes ette oskasid kujutada.
Uued prognoosid purustasid Kreeka lootused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel, et tipneda tuleval aastal 167 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust, nagu märtsikuises abileppes ennustati, saavutab Kreeka riigivõlg 2013. aastal kõigi aegade rekordiks 189 protsenti SKTst.
Ning aastal 2014 kasvab riigivõlg veelgi ehk 192 protsendi peale SKTst, näitavad valitsuse poolt parlamendile esitatud prognoosid.
Isegi Rahvusvahelise Valuutafondi nn «alternatiivne stsenaarium», milles fond üritas välja joonistada pessimistlikku majandus- ja rahanduspilti, kulmineerunuks Kreeka võlg «vaid» 171 protsendiga SKTst.
Uued prognoosid on samahästi kui purustanud igasugused lootused, et Kreeka riigivõlg 2020. aastaks 120 protsendi peale saadakse – tasemele, mida kunagi pakuti jätkusuutlikuks võlakoormaks.
Kõrged ELi ametnikud tunnistasid, et Ateenale tuleb nimetatud eesmärgi saavutamiseks ilmselt veelgi rohkem lisaaega anda.
Uudis asetab veelgi täbaramasse olukorda Saksamaa ja teised euroala kreeditorid, mis niigi peavad leidma lausa 30 miljardit eurot lisaraha juba (praktiliselt) otsustatud 2-aastase ajapikenduse tarvis.
«[See] pole just üllatus, aga vaidlus Kreeka edasise rahastamise üle ägeneb nüüd kindlasti,» ütles üks Kreeka ametnik.
Copyright The Financial Times Limited 2012