Eksperiment Taskilaga kukkus läbi

Tero Taskila ei soovinud töökoha kaotuse kohta vahetuid kommentaare jagada. Foto: Raigo Pajula

Eilne päev algas Estonian Airi töötajatele järjekordse märkimisväärse uudisega, kui nende ette astusid firma nõukogu esimees Erkki Raasuke ja uus tegevjuht, Põhjamaade lennufirmades töötanud Jan Palmér (62).

Nad tegid teatavaks, et ettevõtte senisel juhil Tero Taskilal (38) maja kontorisse enam asja pole. Lisaks sellele räägiti töötajatele, et firma peab hakkama märkimisväärseid kokkuhoiumeetmeid rakendama, mis tähendab, et kokku tõmmatakse nii lennuliinide kui ka töötajate arvu.

Mõni tund hiljem olid Raasuke ja Palmér juba ajakirjanike ja telekaamerate ees, rääkides sama juttu ning võttes sisuliselt omaks, et valitsuse 2011. aastal alustatud eksperiment lasta rahvuslikku lennufirmat juhtima uhke CV ja rahvusvahelise taustaga soomlane Taskila kukkus läbi. Viimane lahkub ettevõttest kolme kuupalga ehk 99 687 euro suuruse lahkumishüvitisega.

Raasuke märkis, et tegi Taskilale ettepaneku hüvitisest osaliselt või täielikult loobuda, ent viimane ei võtnud seda vastu. Nõukogu esimees lisas senise juhi kaitseks, et viimane tegi ligi poolteist aastat, mis tööl oldud sai, kõike heas usus.

Ametlikult 1. novembril lahkuvat Taskilat eile lennuettevõtte kontorist enam ei leidnud. Ka ei nõustunud ta Postimehe ajakirjanikuga rääkima ennelõunal oma Tiskres asuvas kodus. Hiljem kirjutas Taskila e-kirjas lühidalt, et austab aktsionäride otsust.

Raasuke tõi eile välja kaks peamist põhjust, miks nõukogu pidas vajalikuks juhti vahetada. Esimeseks oli Taskila ja firma eelmise nõukogu esimehe Joakim Heleniuse koostöös valminud strateegia muuta Tallinna lennujaam ümbruskonna põhikeskuseks, kuhu mujalt reisijad kokku tuua ja siis edasi lennutada. Sama strateegiat üritas ka lätlaste firma ja Taskila endine tööandja Air Baltic, ent põrus sellega.

Raasukese sõnul saavutati selle strateegiaga küll reisijate arvu kasv, kuid lennud ise toimusid liiga kõrge hinna eest, mis lõppkokkuvõttes väljendus ka tänavu üheksa kuuga teenitud 20 miljoni eurose kahjumina.

Teine ebaõnnestumine oli lennukipargi väljavahetamine liiga lühikese ajaga, mis läks ettevõttele samuti liiga kulukaks. Lisaks tõi Kanada Bombardieride vahetamine Brasiilia Embraeride vastu kaasa kohtuasja Kanadas, mis on siiani pooleli.

Riigi läbikukkunud eksperiment läks maksumaksjale üpris kulukaks. Möödunud aastal otsustas valitsus eraldada lennufirmale 30 miljonit eurot, millest pool sama aasta sees ka välja maksti. Ülejäänud kanti üle tänavu.

Ent see pole veel kõik. Novembri lõpus peab Estonian Air omaniku lauale panema konkreetsed ettepanekud, kuidas edasi minna. Üks neist ettepanekutest sisaldab valitsuselt lisaraha küsimist. Kui suurest summast jutt, ei tahtnud Raasuke eile öelda, põhjendades, et kuna kõik on veel lahtine, on sellest liiga vara rääkida.

Mis aga juba otsustatud, on see, et tänasest istub lennujaama kõrval oleva Estonian Airi peakorteri uhkes rõduga kabinetis Palmér, kellele Raasuke lõi eile kui kahjumis firmade restruktureerija maine. Nimelt on ta olnud ühe pankrotistunud firma juht.

Aastatel 2011–2012 juhtis Palmér Taani regionaalset odavlennufirmat Cimber Sterling. Viimase ette värvati ta juba pensionil olles, et ettevõttele uut elu sisse puhuda. See aga ei õnnestunud, kuna firmal olid varasemast liiga suured võlad kaelas ja omanikud otsustasid äriühingu «piinad» lõpetada.

Palmér sõnas eilsel pressikonverentsil, et liiga vara on öelda, mida Estonian Airi tulevik toob, kuid millalgi tuleb ettevõtte majandustulemustega vähemalt nulli jõuda.

Selle poole liikudes kärbib ettevõte kõvasti oma lendude arvu ning jääb lendama vaid 9–11 sihtkohta, mida on teenindatud juba viimased 15 aastat. Võrdluseks – tänavu talvel lendavad Estonian Airi värvides lennukid 22 sihtkohta.

Tõenäoliselt ei kao kuhugi Skandinaavia sihtkohad nagu Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo. Samas ootab Helsingi ja Joensuu liini sulgemine, samuti lõpetatakse lendamine Tartusse.

Ka ei pea tõenäoliselt muretsema need, kes tihti Brüsselisse, Moskvasse ja Peterburi lendavad. Kuna lende saab oluliselt vähem olema, pole vaja ka praegust 11 lennukit. Mitu õhulaeva alles jääb, ei osatud eile jällegi öelda. Nagu ka seda, milline lennukitüüp domineerima jääb.

Muret peavad tundma ka osad Estonian Airi töötajad, kellest uus juhtkond loobuma peab. Mitut inimest koondamine ähvardab, ei tahtnud firma esindajad eile jällegi etteruttavalt öelda.

Küll on selge, et firma nõukogu liikmetel, kes ka ise majandusministrile oma ebaõnnestumisele viidates lahkumisavaldused esitasid, pole pretensioone teistele juhatuse liikmetele – finantsjuhile Wade Stokesile, käitusjuhile Jyri Ketolale ega kommertsjuhile Rauno Parrasele.

Majandusminister Juhan Parts kinnitas eile, et oma koha säilitab ka lennufirma nõukogu esimees Raasuke.

Küsimusele, kas ka teised juhatuse liikmed ei peaks vastutama ettevõtte hiigelkahjumi eest, vastas Raasuke, et keegi peab alles jääma, et firmat juhtida. Küll vihjas ekspankur, et kui uuel juhil on oma meeskonna suhtes pretensioone, saab ta selles osas midagi ette võtta.

Estonian Airi uue juhi Palméri kuupalk hakkab olema umbes 10 000 eurot väiksem kui tema eelkäijal ehk 21 500 eurot. Lahkumishüvitist talle ette nähtud pole.

Osa sihtpunktidest kaob

Linnad, kuhu tõenäoliselt edaspidigi lennata saab

•    Amsterdam, Brüssel, Kopenhaagen, London, Moskva, Oslo, Pariis, Peterburi, Stockholm, Vilnius

Linnad, kuhu tõenäoliselt varsti enam lennata ei saa

•    Göteborg, Hannover, Helsingi, Joensuu, Kiiev, Nice, Riia, Tartu, Thbilisi, Trondheim

Allikas: Estonian Air