Unicrediti analüütik: Eesti huvides on majanduse mitmekesistamine
31. oktoober 2012, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UniCrediti analüütik Fabio Mucci prognoosib majanduskasvu aeglustumist ning soovitab Eestil tegeleda majanduse mitmekesistamise ja väliskaubanduse potentsiaaliga sektorite rolli suurendamisega.
UniCredit Groupi Kesk- ja Ida-Euroopa pangandusanalüüsi osakonna juhi Fabio Mucci sõnul on Kesk- ja Ida-Euroopa majanduskasv tänavu üldiselt aeglustunud. Riigid nagu Türgi, Venemaa ja Kasahstan näitavad aga jätkuvalt häid tulemusi.
Sisetarbimise maht on paljudes riikides kahanenud, ehkki Eesti tulemused 2012. aasta esimeses pooles näitavad 2010. ja 2011. aasta keskmisega võrreldes paariprotsendilist tõusu. «Kesk- ja Ida-Euroopa probleemiks on välisnõudluse kahanemine ja sellest tulenev investeeringute pidurdumine,» rääkis Mucci.
Vastavalt EuroStati andmetele on Baltimaade majanduste osakaal EL-siseses kaubanduses 2009. aastast saadik 31protsendi võrra tõusnud, mis viitab konkurentsivõime suurenemisele. Mucci sõnul tuleks aga konkurentsivõime tõstmise puhul pöörata tähelepanu ka muudele konkurentsi aspektidele peale hinna.
«Balti riigid on kasvatanud tööjõu tootlikkust, aga viimastel aastatel on kasvutempo selles vallas raugenud. Riikide kestliku majanduskasvu huvides on ka majanduse mitmekesistamine ja väliskaubanduse potentsiaaliga sektorite rolli suurendamine,» kõneles Mucci.
Laenude ja hoiuste suhe on 2012. aastal vastavalt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) andmetele 2008. aastaga võrreldes 21 protsendi võrra langenud. Laenumahud on UniCrediti andmetel Balti riikides kahanenud, Venemaa ja Poola puhul on laenamine aga tõusutrendis. Mucci sõnul on uue esilekerkiva pangandusmudeli põhilisteks tunnusteks tihe konkurents hoiuste vallas, kahanevad marginaalid, ebakindla majanduskliima tõttu kitsenenud võimalused tulubaasi suurendamiseks ja siseriiklike rahastamisallikate tähtsuse tõus.