Maksu- ja tolliamet tuvastas 2010. aastal 59 juhtumit, kus kirjade järgi töötu inimene tegelikult salaja tööd tegi. Töötukassa töötajate hinnangute järgi aga töötab «mustalt» peaaegu iga viies töötu.
11 000 töötut käisid tegelikult salaja tööl
31. oktoober 2012, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll küsis töötukassa töötajate hinnanguid mustalt töötavate registreeritud töötute arvu kindlaks tegemiseks ja need näitasid, et eelmise aasta aprillis-mais võis tegelikult salaja tööd teha ca 11 000 inimest ehk peaaegu iga viies registreeritud töötu.
Kõige enam on mustalt töötamine levinud ehitus- ja teenindussektoris. Töötukassa suudab avastada ainult 5–10 protsenti mustalt töötamise juhtudest.
Üks mustalt töötamise probleemi tahk seisneb selles, et kuna paljudes sektorites (sh näiteks ehitussektor) on tööjõu vajadus hooajaline, siis on vastavates sektorites ka palju ajutisi ja osaajaga töötajaid, kellega sageli ei sõlmita ametlikku lepingut.
Töötukassa hinnangul on mustalt töötamise peamiseks põhjuseks maksudest kõrvalehoidmisest tulenev otsene kasu, mis võimaldab ühelt poolt tööandjal töötaja arvelt kulude kokkuhoidu saavutada ning teiselt poolt võib töötaja veidi rohkem raha kätte saada kui ametlikult töötades, olles samal ajal nõus loobuma sotsiaalsetest tagatistest.