Pikaajaliste töötute osakaal on viimase kümnendi suurim

Tallinna linnavalitsuse tööbörs töötute abistamiseks.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kahel viimasel aastal on pikaajaliste töötute osakaal töötutest saavutanud kümnendi kõrgeima taseme – ligi 60 protsenti töötutest on pikka aega ehk üle aasta olnud ilma tööta.

Kui veel kaks aastat tagasi oli pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas alla poole ehk 45 protsenti, siis majanduse elavnemisele vaatamata kasvas eelmisel aastal see number 57-le protsendile, selgub riigikontrolli värskest auditist. Töötukassa kvalifitseerib pikaajalisteks töötuteks need inimesed, kes on üle aasta aktiivselt tööd otsinud ja on valmis kohe tööle minema.

Pikaajalistel töötutel takistavad tööle naasmist mitmed erinevad põhjused (kehv tervis, ebasoodne elukoht jm), mida ei saa kõrvaldada vaid olemasolevaid tööturuteenuseid pakkudes. Selle tulemusena on enamik töötuid toimetulekuraskustes ning töötuse kasvades on suurenenud ka raskustes olevate inimeste hulk.

Tööturuteenuste ja -toetuste seadusest lähtudes on riik võtnud eesmärgiks ennetada pikaajalist töötust ning Eesti Töötukassa 2010–2012 arengukava kohaselt on eesmärgiks aidata inimesed võimalikult kiiresti uuele tööle. Sellest tulenevalt eeldas riigikontroll, et töötud lähevad tööle esimesel võimalusel pärast arvelevõtmist, et minimeerida pikaajalisse töötusesse sattumise ohtu.

Tegelikkus on aga hoopis selline, et töötuskindlustushüvitise saajad ootavad sageli raha saamise perioodi lõpuni ja alles siis hakkavad aktiivselt tööd otsima. Vaid kolmandik hüvitise saajaid läheb tööle enne kui hüvitise saamise periood lõppeb.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles