Euroopa Komisjon ei nõustu ELi eelarve 50-miljardise kärpega
30. oktoober 2012, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidus (EL) jätkuvad ägedad arutelud järgmise eelarveperioodi 2014–2020 üle, teisipäeval lükkas Euroopa Komisjon tagasi ettepaneku kärpida perioodi eelarvet 50 miljardi euro võrra.
Kärpimisettepaneku esitas ELi praegune eesistujariik Küpros, kes nimetas seda kompromisslahenduseks ja lähtepunktiks liikmesriikidega kõneluste alustamisel.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm ütles BNSile, et Euroopa Komisjon pole eesistujamaa Küprose pakutud eelarve vähendamisega vähemalt 50 miljardi euro võrra nõus, sest kärpeid pakutakse eelkõige majanduskriisi ületamiseks vajalike investeeringute arvelt paljudesse eluvaldkondadesse, nagu näiteks üle-euroopalise transpordivõrgustiku arendamine.
«Küprose kompromissettepanek meenutab Eestis kahjuks tähelepanuta jäänud tõsiasja, et mitmed jõukad liikmesriigid soovivad ELi kulusid kuni 10 protsendi võrra kärpida,» rääkis Rumm. «Seetõttu on tekkinud ekslik mulje, et eelarveläbirääkimistel aastateks 2014–2020 saab Eesti positsioon ainult paremaks minna, ehkki tegelikult võib liidu eelarve jõuline kärpimine tähendada Eesti jaoks vähem raha kui esialgses Euroopa Komisjoni tehtud pakkumises.»
Euroopa Komisjoni esitatud E-i eelarve esialgse ettepaneku kohaselt on Eestil loota aastateks 2014–2020 liidu eelarvest umbes 4,5 miljardi euro suurust summat.
Euroopa Komisjon soovib eelarvet perioodil 2014–2020 kasvatada praeguse perioodiga 2007–2013 võrreldes 1,03 triljoni euro võrra ehk viis protsenti. Seitse peamist eelarve rahastajariiki ei ole aga sellega nõus, kuna neis riikides käib samal ajal kulude kärpimine.
Saksamaa, Prantsusmaa ja eriti Suurbritannia nõuavad ELi eelarve kärpimist 100 miljardi euro võrra või veelgi rohkem. Euroopa Komisjon seda ei poolda, vaid väidab, et kriisi ajal on eelarve vahend, mis tagab investeeringud majanduskasvu ja töökohtadesse.