Postimehe lugejad kirjutavad, et tööandja tagant on vahest ikka nipet-näpet võetud, kuid tegemist oli enamasti pigem hädavajaduse kui pahatahtlikkuse või sooviga ise kõrvaläri ajada.
Tööandja tagant on võetud paberit, süüa ja isegi ülemuse tool
29. oktoober 2012, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rain kirjutab, et sai oma esimesel töökohal kokana töötades vaid natuke üle miinimumi palka ja pidi sellepärast olude sunnil tööandja laost mõnikord purgi moosi või mõne konservi näppama. «Tunnistan, et ega see ilus polnud, kuid lihtsalt raha ei olnud, et koju süüa osta,» kirjutab ta. «Sain arved makstud, kuid muuks palgast ei jätkunud.»
Turvamehena töötanud Ints kirjutab samuti, et pidi varastama, sest palk ei võimaldanud äraelamist. «Olin turvamees toidupoes ja kuna peale arvete maksmist jäi elamiseks alles vaid 19 krooni, siis olin sunnitud näppamisest terve kuu elama. Siiani närib see hinge, kuid vähemalt söödud sain,» kirjutab ta.
Üks teine lugeja kirjutab, et on võtnud tööandja tagant paki paberit ja ülemuse vana tooli, mis jäi kolimise käigus niisama seisma.
Baarmenina töötav lugeja aga tunnistab, et on pikalt ses ametis olnud ja varastamine on kõik need aastad olnud vajalik. «Meie huvitav ja pöörane Euroopa Liit lihtsalt ajab varastama, samamoodi nagu NSV liit ajas,» kirjutab ta. «Ma ei leia, et selles on midagi halba, kui ma pean varastama.»
Mati kirjutab, et tööandja tagant pole midagi võtnud, aga Vene sõjaväest virutas küll paarkümmend kilo noodipaberit ära. «Aastal 1989 oli see kaubaartikkel tõsine defitsiit,» lisab ta. «Hea paber oli, kannatas ka tindi ja tušiga kirjutamist. Kusjuures ma ei tundnud vähematki südametunnistuse piina.»
Endine mööblitehase tööline kirjutab, et varastas töökohalt laudu ja prusse. «Seda siis öösel väljaspool ametlikku tööaega valveta platsilt ja päris suures koguses pikema aja vältel. Üks tuttava tuttav ehitas nendest pool maja valmis,» kirjutab ta.
Lugeja, kes on 20 aastat olnud ettevõtja, kirjutab, et varem oli tal ka kompanjone ja palgatöötajaid, kuid viimased 5 aastat töötab ta ühe-mehe OÜna ehk on ise ettevõtja ja samas ka tööline. «Tulud peaksid küll olema väiksemad, kuid kulud on ka kordades madalamad, peale selle materjali kokkuhoid on silmnähtav - seadmed ei lähe rikki, ei toodang ega miski muu ei kao ära ...,» kirjutab ta.