Kuidas elektrimüüjat valida ja vahetada

Moonika Kukke

FOTO: SCANPIX

Esimesed avatud turu elektripaketid on avalikkuse ette toodud. Õige aeg on rääkida lähemalt, kuidas elektrimüüjat valida ja vahetada ning millele tuleks otsuste tegemisel tähelepanu pöörata.

Esmakordselt saab eesti tarbija elektrituru avanemisel elektrimüüja uue vastu vahetada 1. jaanuarist 2013. Selleks tuleb tal sõlmida uue müüjaga elektrileping hiljemalt 10. detsembriks 2012. Elektrimüüja vahetuse tehniline protsess võtab aega 21 päeva. Müüjat saab vahetada ainult kalendrikuu vahetusel.

Kui tarbija ei sõlmi ühegi elektrimüüjaga elektrilepingut, jääb ta ostma elektrit oma võrguettevõtjalt. Kui selline tarbija on kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63-amprise peakaitsmega äritarbija (nn väiketarbija), siis ostab ta elektrit üldteenusena.

Kui selline tarbija on aga suurem äritarbija, siis ostab ta elektrit võrguettevõtjalt bilansienergia hinnaga.
Kummalgi juhul lepingut ei sõlmita, elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja tüüptingimuste alusel.

Otsuse, kas elektrimüüjat vahetada või paketti valida, saab tarbija paremini teha siis, kui on selge, millised on elektrimüüjate pakkumised. Enamik elektrimüüjaid on lubanud paketid avaldada oktoobrikuus.

Tarbijal on võimalik elektrimüüjate pakettidega tutvuda nii müüjate juures, näiteks nende veebilehtedel, kui anda äsja avatud Eleringi andmelaos (http://andmeladu.elering.ee) meelepärasele müüjale nõusolek teha talle personaalseid pakkumisi. Kui Eestisse luuakse Euroopas tuntud hinnavõrdlusportaalid, siis on tarbijatele ka neist otsuse tegemisel palju abi.

Elektrimüüja valikul ja pakettide võrdlemisel tasub teada järgmist:

• võrrelda tasub ainult elektrienergia hinda, sest võrgutasusid, riiklikke makse (käibemaks ja aktsiis) ega taastuvenergia tasu elektrimüüja mõjutada ei saa;
• elektrimüüjat saab valida ja vahetada tarbija, kel on sõlmitud võrguleping;
• sobiva paketi valikuks on otstarbekas teada oma tarbimisandmeid. Tarbimisandmeid saab küsida oma võrguettevõtjalt või Eleringi andmelaost.
• elektripaketi kohta tasub küsida elektrimüüjalt lisainfot ja selgitusi. Kõige olulisemad lepingutingimused lisaks hinnale on lepingu periood (tähtajatu, tähtaegne leping), lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused (leppetrahviga või ilma), maksetingimused (ettemaksu kohaldamine, maksetähtpäev, otsekorraldusega seotud soodustused), viivise suurus, elektrimüüja lisaboonused, taastuvenergia osakaal, muutuva hinnaga pakettide puhul müügimarginaali ühepoolse muutmise õigus, paberarvete lisatasu jne.

Elektrimüüjalt võiks küsida ka olemasoleva ja uue paketi põhilisi sarnasusi ja erisusi ning paluda müüjal arvutada, kui palju tuleks uue paketi valikul eelmise perioodi tarbimisandmete alusel tarbijal aastas elektri eest hinnanguliselt maksta.

Müüjavahetuse täpne mudel saab paika võrgueeskirjaga, mida ei ole veel ametlikult kinnitatud, kuid olulisemad küsimused, millele tarbija peaks uuest aastast elektrimüüja vahetamisel vastuseid otsima, on järgmised:

• kas tarbija peab ise eelmise müüjaga lepingu lõpetama või saab ta selleks volitada uut elektrimüüjat,
• kui palju tuleb eelmisele müüjale elektrilepingu lõpetamisest ette teatada,
• kas eelmise lepingu lõpetamine toob kaasa leppetrahvi maksmise kohustuse,
• kas võlgnevus eelmisele müüjale on takistuseks eelmise lepingu lõpetamisele või vaieldakse neid vaidlusi väljaspool müüjavahetuse protsessi.

Müüjavahetuse üldreegel on, et vahetus kestab 21 päeva ja saab toimuda kalendrikuu vahetusest. Müüjat saab vahetada kord kuus. Euroopa hea tava soovitab, et tarbijal tuleb müüjavahetuseks sõlmida üksnes leping uue müüjaga, kes korraldab kõik muu vajaliku.

Elektrimüüja vahetamine peaks Euroopa hea tava kohaselt muutuma nii kiireks, et müüjat saaks vahetada ühe ööpäevaga. Arvestades seda, et kogu elektritarbimise mõõtmine viiakse Eestis lähiaastatel üle kauglugemisele ning loodud on ka tsentraalne andmeladu, ei ole eesmärk Eesti jaoks sugugi saavutamatu.

Tagasi üles