Rahvusvahelise lennutranspordi ühenduse IATA värske prognoosi järgi ootab Euroopa lennufirmasid tänavu ligi miljardi euro suurune kahjum. Euroopa lennuturg on ennustuse põhjal ainuke maailmas, mis jääb miinusesse.
Euroopa lennufirmad on raskuste kütkes
26. oktoober 2012, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel oktoobril avaldatud prognoosi järgi on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Põhja- ja Lõuna Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika lennufirmad kasumis või vähemalt väldivad kahjumit.
Kõige paremat tulemust ennustatakse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, kus tegutsevaid ettevõtteid ootab tõenäoliselt 2,3 miljardi dollari (1,77 miljardit eurot) suurune kasum. Põhja-Ameerika firmad teenivad 1,9 miljardit dollarit (1,46 miljardit eurot) ja isegi Aafrikas jäädakse nulli, nenditakse prognoosis.
Ent Euroopas on ettevõtted silmitsi raskustega. See käib eriti nn premium-klassi ehk mitte odavlennufirmade kohta – neil reisijate arv väheneb. Lisaks mõjutavad firmasid kõrged maksud, ebapiisav infrastruktuur ja koormav õiguskeskkond, märgitakse aruandes.
See kõik tähendab tänavuseks kogukahjumiks 1,2 miljardit dollarit (0,92 miljardit eurot). Mõni kuu varem hindas IATA kahjumiks 1,1 miljardit dollarit (0,84 miljardit eurot).
«Majanduskasv on suurem Aasia regioonis, mis tähendab rohkem maksejõulisi kliente,» ütles endine lennuameti peadirektor Toomas Peterson. «Euroopa SKT tammub paigal – kasvud lennunduses on otseses korrelatsioonis SKTga.»
Petersoni sõnul pole Euroopa lennundusstruktuur piisavalt kohanenud uue aja nõudmistega, mis tähendab suuremat kulubaasi võrreldes Aasia ja Ameerika konkurentidega.
Erandiks on siinkohal odavlennufirmad, mille kõige paremaks näiteks on Iiri Ryanair, mis oma kuluefektiivsusest tingitud hüplikkusega on teeninud hüüdnime «rohutirts». Odavlennufirmadel aitab elus püsida, ja veelgi enam, kasumit teenida, kiire reageerimine.
Kui mingi liin ei sobi, võetakse see kiirelt marsruutide nimistust maha ja liigutakse uutele jahimaadele. Lisaks teenitakse tulu ka mugavusteenustega, mille eest küsitakse piletihinnale lisaks. Olgu nendeks siis lisapagas, eelisjärjekorras pardaleminek vms.
Estonian Airi praeguse juhi, mitmes lennufirmas töötanud Tero Taskila sõnul on Euroopas veel edukas ka Vene Aeroflot ning suuremad lennufirmad, nagu Lufthansa ja British Airways.
Esimese ettevõtte puhul mängib olulist rolli võimalus ühendada Venemaa linnu rahvusvaheliste turgudega. Teiste puhul tuleb kasumlikkus kaugmaalendudest. «Nende lennufirmade kasumid sõltuvad sellest, kui palju nad lühemate lendudega raha kaotavad,» lisas Taskila.
Muidugi ei saa üle ka kütuse hinnast. Taskila ütles, et kui aastatel 2005–2010 tõusis keskmine lennupileti hind 1,4 protsenti, siis kütuse hind on samal ajal kerkinud 40 protsenti.
Peterson lisas, et Euroopa lennufirmasid rusub ka Euroopa Liidu killustunud lennutranspordipoliitika.
«Avatud taeva ehk Open Sky programm on oma eksistentsi kümne aastaga takerdunud. Reaalseid tulemusi ei ole – seda tunnistas ka [Euroopa transpordivolinik] Siim Kallas,» rääkis ta.
«Euroopa lennundusruum on ülimalt tihe, eriti Beneluxi maades, Inglismaal, Šveitsis, Põhja-Itaalias, Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Prantsusmaal,» ütles Peterson. «Kui lennukoridoride ühtset koordineerimise küsimust ei lahendata, jätkuvad hilinemised ja suurenevad kulud.»
Raskustega toimetulekuks kasutavad ettevõtted mitmesuguseid lahendusi, alustades kütusesäästlikumate lennukite kasutamisest ja lõpetades oma odavlennufirmade loomisega. Viimasest teatas näiteks eelmisel kuul Lufthansa, kelle 90 lennukiga tütarfirma alustab lende jaanuaris. Sama teed plaanib minna ka Prantsuse-Hollandi firma Air France-KLM.
Teised üritavad kokku hoida sealt, kust annab. Põhjamaa meedia vahendas hiljuti, et SASi töötajaid ootab kuni 25-protsendiline palgakärbe. Ettevõte ise eitab seda, ent kinnitab, et kokkuhoiuplaani kallal on töötatud juba augustikuust alates.
SAS on olnud pidevas kriisis juba palju aastaid ja ka säästuprogramme on olnud mitu. Ainuüksi tänavu nõuavad ümberkorraldused kaks miljardit krooni ja aastatel 2009–2011 on ettevõte koondanud 4600 töökohta. Samuti on teada, et SAS tahab müüa oma 5000 töötajaga maapealse teeninduse üksust.
Tõenäoliselt võib tulevikus näha ka rohkem ühinemisi, kuna väiksemad ettevõtted ei suuda üksi hakkama saada. Sellist tulevikku ennustab Finnairi juht Mika Vehviläinen. Tema sõnul on väga raske olla väike regionaalne lennufirma ja üksi konkurentsitihedal turul toime tulla.
«Oleme näinud paljude selliste pankrotte,» rääkis ta, viidates Leedu rahvuslikule lennufirmale FlyLAL, mis 2009. aasta alguses pankrotistus, ja Ungari ettevõttele Malev, mis pani pillid kotti selle aasta alguses.
Vehviläineni sõnul on teine variant leida investor, ent seda on lihtsam öelda kui teha.
Petersoni sõnul tuleb pankrotte veelgi. «Ülevõtmisi eriti ei toimu, sest pole kedagi eriti üle võtta, kuna soovitakse ikkagi normaalse finantsseisundiga firmasid. Oodatakse konkurentide langemist, et turgu üle võtta,» märkis ta.