Saksamaa nõuab Kreekasse palgalisi väliseksperte

Saksamaa nõuab Kreekasse palgalisi väliseksperte.

FOTO: SCANPIX

Saksa valitsus seadis Kreeka abiprogrammi 2-aastase pikendamise tingimuseks «kohustuslike» välisekspertide palkamise – aitamaks kreeklastel makse koguda, korruptsiooniga võidelda ja riigivarasid erastada.

Ettepanekud, mida ELi ametnike sõnutsi toetavad Prantsusmaa ja Euroopa Komisjon, sätestavad ühtlasi automaatsed kogu eelarvet puudutavad kulukärped, mis rakenduksid otsekohe, kui Kreeka abipaketi uutest eelarve-eesmärkidest kõrvale kalduks, nähtub FT valduses olevast koopiast.

«See on karm ettepanek, aga realistlik,» ütles üks läbirääkimistesse kaasatud kõrge ametnik. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) olevat aga siiski skeptiline.

Kreeka rahandusminister Yannis Stournaras ütles eile, et ajapikenduse osas jõuti eile kokkuleppele. Hiljem väitsid Kreeka ametnikud, et ministrit tsiteeriti valesti.

ELi ametnikud hoiatasid, et kuigi kokkulepe on lähedal, jäi programmi pikendamise otsus aastani 2016 eile siiski sündimata.

Ametnikud ütlesid, et revideeritud programm tähendaks 16-18 miljardit eurot täiendavat abiraha Kreekale.

Kui IMFi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga «troika» uuele kavale oma ametliku heakskiidu annaksid, saaks Kreeka ühtlasi kätte oma kauaviibinud 31,5 miljardi eurose abiraha osamakse. Kreeka valitsus väidab, et kui see summa ei laeku novembri keskpaigaks, lõppeb neil raha otsa.

Ühe läbirääkimistesse kaasatud ametniku sõnutsi algavad Kreeka täiendavat rahastamist puudutavad arutelud alles täna (neljapäeval). Üheks lisaraha leidmise võimaluseks peetakse Kreeka abilaenude intressimäärade langetamist.

Berliin nõuab lisaks ülalmainitule ka seda, et kõik Kreeka eelarveülejäägid kantaks rahvusvahelise kontrolli all olevale «usalduskontole», mida kasutataks laenude teenindamiseks.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles
Back