Eesti Pank: Rootsi eluasemelaenuturg on riskantne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Rootsi pankade kapitali suhtarvud on teiste Euroopa pankadega võrreldes kõrged, tuleneb see hüpoteeklaenude madalast riskikaaludest, mistõttu riskid pole adekvaatselt kajastatud hoiatab Eesti Pank.
«Üks potentsiaalne riskiallikas on Rootsi eluasemelaenuturul toimuv, kus erinevalt Eestist ja teistest Euroopa riikidest sisuliselt korrektsiooni ei toimunud,» ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller täna finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustaval pressikonverentsil.
«Kinnisvara hinnad on 10 aastaga peaaegu kahekordistunud ja elanikkonna laenukoormus on üsna kõrge,» selgitas Müller.
Kui võrrelda erinevate riikide pankade kapitalipuhvreid, mida erinevad pangad eluasemelaenude katteks hoiavad, siis Rootsi pankade suhtelised puhvrid on väga väikesed.
Pankade sisereitingute metoodika põhjal lähtutakse Rootsi hüpoteeklaenude ajalooliselt tagasihoidlikust laenukahjumite tasemest. Vaatamata sellele, et eelkõige Rootsi tugeva sotsiaalkindlustussüsteemi toel püsib eluasemelaenude riskisus ka lähivaates ilmselt madal, tuleb siiski arvestada, et riskikaalud sisaldavad tagasivaatavaid hinnanguid ega arvesta võimalikke laenumaksevõime riske tulevikus.
«Eesmärgiga tõsta Rootsi pankade kapitaliseeritust hüpoteeklaenude valdkonnas on Rootsi keskpank ja finantsjärelevalve otsimas võimalusi asjaomaste riskikaalude tõstmiseks,» kirjutab meie keskpank värskes finantsstabiilsuse ülevaates.