Eestlased on hoiustajad
24. oktoober 2012, 09:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata intressimäärade langemisele ajaloo madalaimale tasemele on eestlaste kodumajapidamiste hoiuste maht rekordiline – 4,6 miljardit eurot – ning ka tulevikus mõeldakse rohkem säästmisele kui kulutamisele.
SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsi Baltic Household Outlook andmetel oli eestlastel juuni seisuga hoiuseid keskmiselt 3410 eurot inimese kohta, mis on 284 eurot enam kui aasta tagasi.
Leedus kasvas hoiuste maht aastaga 2,5 protsenti, 2652 euroni ja Lätis 2,3 protsenti, 2026 euroni elaniku kohta. Ehkki Leedu on elanike arvu poolest üle kahe korra suurem, kasvas hoiuste maht aasta esimeses pooles Eestis 240 miljoni euro võrra, Leedus aga 254 miljoni ja Lätis 46 miljoni euro võrra.
Tõsi, Eestis on hoiuste maht kolmandas kvartalis hakanud tasapisi kahanema. Juunis oligi hoiustemahu rekord – 4,59 miljardit eurot. Eesti Panga eile avaldatud statistika põhjal oli see septembris vähenenud 4,55 miljardi euroni.
Kodumajapidamistele makstud hoiuste keskmine intressimäär langes septembris rekordmadalale, 0,64 protsendile – augustis oli see veel 0,73 protsenti. Olematute intressimäärade tõttu on säästudena kasvamas ka nõudmiseni-hoiuste ning sularaha osakaal.
Vastupidiselt lõunanaabritele kipuvad eestlased pigem säästma kui kulutama ka tulevikus.
«Eestlaste hulgas on rohkem neid inimesi, kes kavatsevad rohkem säästa,» ütles SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis. «Lätis ja Leedus on olukord täiesti erinev,» lisas ta. «Neid inimesi, kes kavatsevad rohkem kulutada, on rohkem kui neid, kes kavatsevad rohkem säästa.»