Halvad harjumused, mis võivad maksta töökoha

Kristina Traks
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klatšimine.
Klatšimine. Foto: SCANPIX

Halbu harjumusi on kõigil inimestel. Mõnele meeldib klatšida, teine ei suuda kunagi õigeks ajaks kohale jõuda… Need halvad harjumused ei tee sind automaatselt halvaks inimeseks, kuid võivad maksta töökoha.

«Üks halb harjumus tõenäoliselt ei põhjusta veel vallandamist, kuid inimesed märkavad seda ja nad võivad hakata enam märkama sinu teisi vigu ja probleeme,» ütleb dr Katharine Brooks Texase ülikooli karjääriteenistusest. Ta lisab, et halb harjumus võib viia isolatsiooni või vältimiseni kontoris ning see omakorda mõjutab juba inimese töötegemise võimet, kirjutab Forbes.

Mis need harjumused siis on?

Venitamine. Kui sa oled üks neist inimestest, kes jätab asjad viimasele minutile, siis mõjutab sinu käitumine oluliselt kogu töökorraldust. Oma venitamisega nõuad sa, et teisedki töötaksid kiiresti ja teeksid asju viimasel minutil. Tõenäoliselt tõmbad sa niimoodi teiste viha enda peale ja oled esimene, keda süüdistatakse, kui projekt ebaõnnestub või ei saa õigeaegselt lõpetatud.

Valetamine. Valetamine tööaja ja tasustatavate tundide kohta, plagieerimine, firma krediitkaartide või kuluarvete kuritarvitamine, varastamine on kõik sellised tegevused, mis kahjustavad su kaastöötajate saavutusi ja maksavad sulle töökoha.

Negatiivsus. Paljudel meist on harjumus taga rääkida, vinguda ja kurta. Kõik need tegevused viivad selleni, et sinust saab juhile paras peavalu. Negatiivne töötaja on nagu vähkkasvaja organisatsioonis ja ka «ravi» on sarnane – sind eemaldatakse ettevõttest.

Hilinemine. Kui sa pidevalt tööle hilined ja sinu lõunatunnid venivad pidevalt pikaks, näitab see sinu suhtumist töösse ja teiste inimeste aega. Ükskõik, mis põhjusel hilinemine näitab lugupidamatust ühiskondlike kokkulepete ja töökaaslaste suhtes.

Vilets e-maili suhtlus. Siia alla läheb kirjadele mittereageerimine ja viis, kuidas e-mailitsi suhtled. Kui sa vaatad oma postkasti liiga harva ja vastad kirjadele tüki aja pärast, võid maha magada olulised koosolekud või tähtajad, põhjustada viivitusi ja segadust.

Sotsiaalmeedia sõltuvus. Kui sa käid 20 korda päevas Facebookis ja ütled, et see ei sega sinu tööd, siis sa valetad. Mõni ettevõte kontrollib töötajate sotsiaalmeedia tarbimist või limiteerib seda, kuid on ka ettevõtteid, kes on need saidid täielikult blokeerinud. Nii et ole ettevaatlik – liiga palju aega sotsiaalmeedias tegelemist tööväliste asjadega võib maksta sulle töökoha.

Ebameeldiv kehakeel. Kas sul on lõtv käepigistus? Väldid pilkkontakti? Ka need harjumused võivad olla «karjääritapjateks». Enamik kommunikatsioonist on mitteverbaalne ja kui kehakeel näitab sind ebaviisaka või mitteproffesionaalsena, siis need asjad võivad maksta töökoha.

Teiste segamine. Igal töökohal on oma kultuur ja stiil, see puudutab riietust, sotsiaalset atmosfääri, ametlikke või mitteametlikke hierarhiaid. Nende aspektide eiramine loob pingeid. Tasub olla ka ettevaatlik isiklike harjumustega, mis võivad kuidagi kaastöötajaid häirida. Olgu selleks siis enda liiga tugev lõhnastamine, oma töökohal liiga tugevalt lõhnavate toitude söömine, muusika valjult kuulamine, sobimatute naljade rääkimine või valjuhääldi kasutamine helistamisel.

Vilets keelekasutus. Kui kellelgi on halb keelekasutus, ta kasutab slängi või vannub, siis automaatselt arvatakse, et see inimene on harimatu. Kui räägid, siis eelda alati, et su ülemus kuuleb seda.

Üksiku hundi sündroom. Sa tahad alati kõik asjad ise ära teha? See ei tööta kontoris. Kuigi sõltumatus on mõnes olukorras hea, siis üldiselt on tööl edukamad need inimesed, kes on ka head meeskonnamängijad.

Enesekontrolli kaotamine. Kui sa kaotad kergesti enesekontrolli, siis sellest eeldatakse, et sa ei suuda pinge all töötada ega tule toime vastutusega.

Vähene efektiivsus. Halvad harjumused, nagu organiseerimatus, ajaraiskamine ja liigne lobisemine, võivad sind muuta väga väheefektiivseks töötajaks. Inimesed on tööl enamasti ikka selleks, et tööd teha, mitte niisama juttu ajamas. Hoia kohvimasina juures peetavad jutud lühidad, oma töölaud korras ja ära raiska tööl liialt aega asjadele, mis ei ole otseselt tööülesanded.

Enne mõtle, siis ütle. Kui sa oled «suure suuga», siis pead end töökohal kontrollima. Sobimatu märkus koosolekul või e-kirjas võib maksta sulle karjääri.

Ebaviisakus. Viisakus on asi, mida me õpime väiksest peale. «Palun» ja «tänan» öelda pole kunagi liiast. Kui kohtad kedagi, keda ei tunne, esitle ennast. Kui segad kedagi, siis vabanda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles