Lätlased ja leedulased eelistavad hoida raha sukasääres

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TLNPM11: SEB PRESSIKONVERENTS:TALLINN, EESTI, 13APR11
SEB Balti leibkondade majandusanalüüs. Baltic Household Outlook. SEB Bankase analüütik Julita Varanauskiene (Leedu)
lo/Foto LAURA OKS/POSTIMEES
TLNPM11: SEB PRESSIKONVERENTS:TALLINN, EESTI, 13APR11 SEB Balti leibkondade majandusanalüüs. Baltic Household Outlook. SEB Bankase analüütik Julita Varanauskiene (Leedu) lo/Foto LAURA OKS/POSTIMEES Foto: LAURA OKS/PM/SCANPIX BALTICS

Kolmes Balti riigis võib täheldada säästude sularahas hoidmise kasvu, Leedus ulatub selle osakaal koguni kolmandikuni, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

Täna on sularaha ja pangahoiuste suhtarv Eestis 9,7 ning Lätis ja Leedus vastavalt 22,4 ja 33 protsenti, ütles täna analüüsi tutvustamisel SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskiene. Tema sõnul on selle põhjuseks pangakontorite arvu vähendamine, vähene stiimul sularaha panka viimiseks, sest hoiuste intressimäärad on langenud rekordmadalale tasemele ja väljavaade nende tõusuks puudub ning üheks põhjuseks on ka varimajandus.

Sularaha eelistamise erinevuste põhjusteks eri riikides on varimajanduse erinev tase (Eestis on see kõige madalam), finantsteenuste erinev kättesaadavus ning erinevused usaldamises finantsinstitutsioonide vastu. Ka kahes viimases punktis on olukord Eestis lõunanaabritega võrreldes parem.

«Eestis pole viimasel ajal pangakrahhe olnud,» selgitas Varanauskiene.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles