Leppetrahvist loobumise nõue võib tuua elektri hinnatõusu

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Tarbijakaitseamet ja justiitsministeerium leiavad, et elektrimüügilepingutes olev punkt, mille järgi võib tarbijalt tähtajalise lepingu katkestamise eest trahvi nõuda, on ebaseaduslik. Kuigi elektrimüüjad seda ametlikult ei ütle, toob leppetrahvist loobumine kaasa hinnatõusu, sest kulutused, mida oleks pidanud katma trahvid, lisatakse nüüd tariifile.

Soome praktika näitab siiski, et tarbijad on elektrimüüjale väga truud. Müüjat vahetab aastas vähem kui kümnendik tarbijaist.

Tarbijakaitseamet saatis eile kõikidele elektrimüüjatele kirja, milles nõuab, et seadusevastane punkt tuleb lepingutest hiljemalt 2. novembriks kaotada. Kui müüjad seda ei tee, võib amet nad kohtusse kaevata. Õigupoolest pole tähtajal tähtsust, sest valitsuse juristide analüüsi põhjal on leppetrahvi punkt algusest peale tühine.

Just nagu kokkuräägitult tarbijakaitseametiga jõudis ka justiitsministeerium eile samale seisukohale. Justiitsministeerium vastas oma ametliku kirjaga riigikogu majanduskomisjoni liikme Arto Aasa (Reformierakond) järelepärimisele. Mõlema ametkonna seisukoht on ühesugune: leppetrahv rikub võlaõigusseaduse paragrahvi 234, mille kolmas lõige ütleb, et tarbijal on ühekuulise etteteatamisega õigus loobuda elektri- või soojusenergia lepingust.

Kui tarbija ei ole lepingut rikkunud ja teavitab elektrimüüjat soovist leping lõpetada kuu aega ette, ei ole tarbijakaitseameti ja justiitsministeeriumi hinnangul leppetrahvi, lepingu lõpetamise tasu ega muu kompensatsiooni küsimine õiguspärane.

Tarbijakaitseamet lisas, et tarbijad, kes on elektrimüüjatega lepingud praegustel tingimustel sõlminud, ei pea muretsema. Lepingud kehtivad edasi, tühine on vaid trahv lepingust enne tähtaega loobumise eest. Kui elektrimüügiga tegelev firma selle eest trahvinõude saadab, ei pea inimene seda maksma.

Elektrum Eesti pressiesindaja Priit Pruul ütles, et ettevõtte juristid analüüsivad praegu tarbijakaitseameti ja justiitsministeeriumi seisukohta leppetrahvi küsimuses. Elektrum lubas oma seisukoha avalikustada pärast analüüsi lõppu.

Eesti Energia, Elektrum Eesti ja 220 Energia pakuvad uuest aastast tähtajalisi elektrilepinguid, mille ennetähtaegse lõpetamise trahv võib küündida sadadesse eurodesse. Eesti Energia pakub kuni kolmeaastast tähtajalist lepingut. Lepingu katkestamise trahv on aga 20 protsenti oodatavast tarbimisest. Elektrumi ja 220 Energia leppetrahviks on kindel summa: vastavalt 30 ja 40 eurot.

Eesti Energia kinnitas, et tähtajalist lepingut võib katkestada trahvita siis, kui inimene vahetab elukohta. Teistel juhtudel on trahv ettevõtte teatel õigustatud, sest nad on teinud elektri hinna fikseerimiseks kulutusi. Tähtajalisi lepinguid pakuvad firmad tavaliselt fikseeritud hinnaga.

Eesti Energia teatas, et neid üllatab justiitsministeeriumi ja tarbijakaitseameti seisukoht, mille järgi elektrimüüjal pole õigust nõuda tähtajalise lepingu sõlminud inimeselt leppetrahvi.

Riigi suurima elektrimüüja pressiesindaja Katriin Loorents ütles, et suvel olid riigiametid vastupidisel seisukohal. «Praeguseks müüki alustanud elektrimüüjad on oma lepingutingimustes ja hinnakujunduses lähtunud just tollastest seisukohtadest,» lausus ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles