Omanike keskliit: põhimure on elektri hind

Priit Värk usub, et esimese aasta lõpuks on 70 protsenti Eesti elektrienergia turust Eesti Energia käes, sest paljud ei vaevu müüjat valima.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Eesti Omanike Keskliit moodustati omal ajal selleks, et kaitsta koduomanike huve omandireformi käigus, praegu tegeleb see aktiivselt eramu- ja korteromanike teavitamisega elektrituru avanedes tekkivatest võimalustest ja ohtudest, sest elektrituru avanemine ja sellega kaasnev elektri hinna tõus on koduomanike peamine mure.

Omanike keskliidu volikogu liige Priit Värk, nõustamise kõrval on teine oluline valdkond, millega tegelete lobi tegemine ametkondades. Kas järgmisel aastal on näiteks eramajade omanikel lootust saada renoveerimistoetust?

Tegelikult oli valitsusprogrammis eramajadele toetuse andmine 2014. aastal, aga õnnestus saada juba tänavu. See on suur asi. Kortermajad said ju toetust juba varem, aga seda kasutati tollal üllatavalt loiult. Asjad on käinud nagu koolidiskol – algul ei saanud vedama ja pärast pidama. Tänavu said toetused väga kähku otsa.

Nüüd on puhkenud paras paanika seoses elektrituru avanemise ja oodatava hinnatõusuga. Kuidas inimesi rahustate?

Ehkki asi oli pikalt ette teada, jõudis elektrituru avanemine reaalselt inimeste teadvusse kolm või neli nädalat tagasi, kui Eesti Energia tõi oma hinnapaketid avalikkuse ette. Praegused arvestused näitavad, et elektriarve tõuseb ligikaudu 20 protsendi võrra. Meie põhisõnum oma liikmetele on lihtne: tarbige targalt ja olge nõudlikud. Vaadake, kui suur on teie tarbimine, ja valige sobivaim elektrimüüja.

Turu avanemise eesmärk peaks olema vaba konkurents, mis peaks hinda langetama. Samas  pole üheski riigis, kus on vabaturule mindud, toimunud hinnalangust. Põhjuseks on varasem riigitoetus. Teiseks ei vali sugugi kõik endale müüjat. Soomes ja Rootsis on seda teinud vaid 20 protsenti tarbijaist ja 80 protsenti kasutab nõndanimetatud üldteenust, mida pakub võrguettevõtja. Meie soovitame inimestel siiski valida, lootuses, et kunagi ikka tekib mingi konkurents ettevõtete vahel.

Enamik inimesi ei oska ju valida ja on seetõttu mures, mis saab. Ehk selgitate, kuidas seda teha.

Kui väiketarbijal on kuuarve praegu näiteks 15 eurot, siis hakkab see fikseeritud hinnapaketi puhul uuel aastal olema 18 eurot ja erilist mõtet midagi muuta ei ole. Kui aga arve on suurem, näiteks köetakse elektriga, siis on vahe juba tuntav.

Fikseeritud hinna puhul sõlmitakse tähtajaline leping kindlaks ajaks. Teise variandi puhul sõltub kolmandik elektriarvest börsihinnast ja see võib olla madalam. Näiteks Soomes oli eelmisel aastal kümnel kuul börsihind fikseeritud hinnast madalam. Samas võib talvekuudel, kui inimeste kulutused niigi suured, olla ka elektri hind börsil kõrgem. Kolmas valik on mittemidagitegemine – võrguettevõtja pakub sel juhul üldteenust, mis samuti sõltub börsihinnast, kuid kinni tuleb maksta ka võrguettevõtja kulud. Ekspertide hinnangul võib hinnavahe jääda viie kuni kümne protsendi juurde.

Nii et paanikaks pole põhjust, aga tuleb arvestada elektri kallinemisega, mis omakorda mõjutab ka kõige muu hinda. Äkki peaks tegema analoogiliselt kampaaniaga «Euro hinda ei tõsta» nüüd üleskutse, et elektri kallinemise varjus teistele hindadele liiga palju otsa ei pandaks?

See on huvitav ettepanek, mida võiks tõesti kaaluda. Ettevõtjad ei tohiks elektri kallinemist kasutada oma kasumi suurendamiseks. Selline oht on paraku olemas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles