Keskpank valmistab ette pankade elutähtsate teenuste nimekirja
19. oktoober 2012, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pank koostab määrust, mis sätestab pankade osutatavate elutähtsate teenuste nagu makseteenuste ja sularaharingluse täpse nimistu ja pakkumise korra.
Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ütles BNS-ile, et praegu on veel vara riigikogu kolmapäeval vastuvõetud hädaolukorra seaduse muudatusi hinnata, kuna Eesti Pank kui pankade poolt pakutavate elutähtsate teenuste korraldaja, sätestab elutähtsate teenuste täpse nimistu ning pakkumise korra oma määrusega.
Eesti Pank tegi määruse eelnõu turuosalistele kättesaadavaks eelmisel nädalal ja sellele ei ole turuosalised Talihärmi sõnul veel oma tagasisidet andnud. «Temaatiline Eesti Panga ja pankade vaheline kohtumine toimub alles oktoobri lõpus, mille järgselt saame kujundada oma seisukoha,» ütles ta.
Nordea Panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv ütles BNS-ile, et vastuvõetud seadus sätestab üldprintsiibid, mille alusel peavad elutähtsa teenuse korraldajad kehtestama niinimetatud tehnilised tingimused hiljemalt 1. jaanuaril 2013. «Tulenevalt aga kehtestatavatest seadusemuudatusest on Nordea pank alustanud projekti, et olla nõutavaks tähtajaks uute nõuetega vastavuses,» kommenteeris Liiv.
Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei sätesta kehtiv seadus piiranguid kriitiliste infosüsteemide füüsilisele asukohale. Kuna mitmete elutähtsate teenuste pakkujad Eestis on välismaa korporatsioonide tütarettevõtted, võimaldab asukohapiirangu puudumine tekkida olukorral, kus teenuseid tagavad infosüsteemid viiakse Eesti territooriumilt välja.
Väljaviimise tulemusena kaob ka riigisisene pädevus ja toetav infrastruktuur nende süsteemide haldamiseks. Selle tulemusena võib paljude elutähtsate teenuste toimepidevus muutuda otseselt sõltuvaks välisriikides asuvate infosüsteemide toimimisest või elektroonilise side teenuse toimimisest välisriikidega.
Seadusemuudatuse kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja, juhul kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või kui elektrooniline side nendega on katkenud, tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse viisil ja vahenditega, mis ei ole sõltuvuses välisriikides paiknevatest infosüsteemidest.