Michal tahab pankrotihalduri nimetamise õiguse kohtunikelt ära võtta
19. oktoober 2012, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeerium pakub maksejõuetusasjade reformimise kavas välja võtta kohtunikelt ära pankrotihalduri nimetamise õigus ning viia see ministeeriumi või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja alla.
Praeguseks on kohtunikel välja kujunenud koostöö ja eelistus kindlate haldurite osas, keda järjepidevalt pankrotiasju menetlema nimetatakse ning see võib tihti tunduda kõrvaltvaatajale arusaamatu, teatas ministeerium.
Sellise olukorra vältimiseks ning parema läbipaistvuse saavutamiseks pakub ministeerium välja lahenduse, millega pankrotihalduri nimetamise pädevus läheb kohtuvälisele organile, kelleks võiks olla justiitsministeerium või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Lisaks tahab ministeerium koondada pankrotiasjad vaid kahte keskusesse Tallinnas ja Tartus.
Ministeeriumi hinnangul on pankrotimenetluse erilise iseloomu pärast tihti tarvis keskmisest paremaid teadmisi majandusest. Praegu peab asja lahendav kohtunik end igakordselt selle spetsiifikaga kurssi viima ning see on tegelikkuses välditav ajakulu.
Maksejõuetusmenetluse keskustes töötaksid juba vaid eriettevalmistuse saanud kohtunikud ning samuti on kaalutud sinna ka kohtuanalüütikute ametikoha loomist, kelle ülesanne oleks nõustada kohtunikku keerukamate majandusküsimuste puhul.
«Parim lahendus oleks maksejõuetusasjade koondamine ühte pädevasse asutusse, et tagada hästitoimiv pankrotimenetlus. Leian, et tõhus õiguste kaitse pankrotiolukorras on üks majanduse elavdamise vahenditest, mis muudaks Eesti ka investoritele atraktiivsemaks,» ütles justiitsminister Kristen Michal.
Koostatud väljatöötamiskavatsuses on kirjas, et näiteks 2011.aastal Eestis keskmise pankrotimenetluse pikkuseks 842,5 päeva. Maailmapanga koostatud raportis, millega hinnati riikide ettevõtlussõbralikkust, on Eesti 183 riigi hulgas 72. kohal.
Muudatuste elluviimiseks oleks vaja täiendada või muuta praegu kehtivaid norme, nagu näiteks pankrotihalduri määramise korda.
Maksejõuetusmenetluse keskused oleks mõeldud luua ringkonnakohtu teeninduspiirkondade järgi - Harju maakohtu juurde Tallinnas ja Tartu maakohtu juurde Tartus ning sisuliselt tähendab pankrotiasjadele erandliku kohtualluvuse loomist.
Selline piirkondade jaotus on välja pakutud ettevõtlusaktiivsuse jaotumist jälgides ning avaldus esitatakse vastavalt võlgniku ringkonnakohtu piirkonnale. Menetlusega seotud hagide osas aga reegleid ei muudetaks. Erikohtud hakkaksid lahendama ühingute pankroti- ja saneerimisasju, kuid füüsiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaidluste lahendamise kohtualluvust plaanis muuta ei ole.
Väljatöötamiskavatsus saadeti täna tutvumiseks kohtutele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, advokatuurile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, õiguskantslerile, Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile. Ettepanekuid ja arvamusi ootab Justiitsministeerium 26.oktoobrini 2012.