Eesti Pank investeerib aktsia- ja euroalavälistel võlakirjaturgudel
19. oktoober 2012, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pank on otsustanud liiga euroalakeskset investeerimisportfelli hajutada ning hakkas alates kevadest investeerima aktsiaturgudele. Teine uus suund on võlakirjaturud väljaspool euroala.
Kas Eesti Pank ostab nüüd Apple’i aktsiaid? «Kui see aktsia on meie ostetud indeksaktsia koosseisus, siis on ta meie portfellis sees, aga üksikute aktsiate ostmine on töömahukas ning oma kolme portfellihalduriga ei jaksa me neid analüüsida,» vastas Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees.
Kui Eestis kehtis veel euroga seotud kroon, oli krooni kattevara investeeritud peamiselt eurotsooni riikide ja väikesel hulgal Ameerika Ühendriikide võlakirjadesse. Eelmisel aastal, pärast Eesti liitumist eurotsooniga, olukord muutus ja nii likviidset eurotsoonikeskset investeerimisportfelli enam vaja ei ole.
«See tähendab mõnevõrra erinevat portfelli struktuuri, natuke suuremaid riske ja natuke suuremaid tulusid,» selgitas Luurmees. «Võib-olla kõige suurem strateegiline otsus oligi investeerida aktsiaturgudele,» lisas ta.
Populaarne mõte
Riskihalduse allosakonna juhataja Oliver Tamme sõnul kaalus keskpank ka krooniajal investeerimisportfelli laiendamist, aga toona otsustati, et enne eurole üleminekut investeerimisraamistikku ei laiendata.
«See mõte on liikunud paljude keskpankade investeerimisosakondades,» kinnitas Tamm. «Paljud ei ole sinna veel jõudnud, aga sinnapoole vaadatakse,» lisas ta.
Euroopas on aktsiaturgudele investeerima hakanud Hollandi, Tšehhi ja Šveitsi keskpank, neid on ka väljaspool Euroopat, aga mitte eriti palju. Selle poolest on meie keskpank maailmas esirinnas.
Spetsialistid kinnitasid, et konsulteeriti ka välisekspertidega, kes olid meie keskpangaga ühte meelt.
Tegemist on väga väikese osaga portfellist, aga keskpanga eesmärgiks on senise võlakirjadepõhise portfelli riski hajutada, pikemas perioodis maandada intresside kõikumisest tulenevaid riske ja teenida mõnevõrra rohkem tulu. Keskpank usub, et aktsiate, õigemini aktsiainvesteeringute osakaal võiks olla viis kuni kümme protsenti investeerimisportfellist. Aktsiaid keskpank ei soeta, alates kevadest ostetakse börsil kaubeldavaid indeksfonde (ETFd).
Majanduse parematel päevadel võiksid aktsiainvesteeringud tasakaalustada võlakirjahindade tõenäolist langust. Ajalooliselt on aktsiaturud võlakirjaturgudega vähe või negatiivselt korreleeritud – nii saab pank tulu ka võlakirjahindade languse ajal.
«90–95 protsenti Eesti Panga investeeringutest jääb endiselt võlakirjadesse,» kinnitas Janno Luurmees ja lisas, et aktsiafonde hakati ostma hästi vähe korraga ning viie kuni kümne protsendini portfellimahust jõutakse praeguste arvestuste järgi alles viie aasta pärast. Kogu Eesti Panga investeerimisvara ehk reserv, mis enne eurole üleminekut oli krooni kattevara, on 350 miljonit eurot.
«See võiks olla veidi suurem, aga me ei ole leidnud häid investeerimisvõimalusi,» ütles Luurmees.