«Kui mujalt tulijate suhtes domineerivad negatiivsed hoiakud, siis miks peaks keegi tulema tagasi,» ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel «Talendid koju!» projekti lõpetaval arutelul. «Olen isiklikult tundnud Eestis seda negatiivsust.»
President: mujalt tulnuna kohtad Eestis mõnitamist ja negatiivsust
18. oktoober 2012, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese sõnul on iseenesestmõistetav, et Eesti vajab talente, kuid suhtumine, mis seda temaatikat ümbritseb, on lihtsalt uskumatu. «Kui see projekt meedias välja tuli, siis läks lihtsalt uskumatu asi lahti – inimesed hakkasid arutama, et kes on talent ja kas mina polegi talent,» rääkis Ilves, kes on projekti patroon. «Turunduslik võte, et kõik meie kodanikud on talendid, pöörati täiesti pea peale. Riigi teine inimene ütles, et see on täiesti läbikukkunud kampaania. On väga raske edasi minna, kui valitseb selline suhtumine.»
Ilves rääkis välisministeeriumi diplomaadiperede näitel, et haridusametnikud ja koolid on uskumatult tõrksad mujalt tulijate suhtes. «See on suur probleem välisministeeriumis,» ütles ta. «Tean näiteks inimest, kes sai hariduse Lääne tippülikoolis, kuid Tartu Ülikool suhtus temasse kui inimesesse, kes ei sobi meile.»
Ilvese sõnul on kõige suurem probleem inimeste hoiakud. «Ma olen ise nendega põrkunud, sest sündisin Eestist väljaspool ja tulin siia. Ka minu poeg on neid hoiakuid kogenud,» rääkis Ilves. «Teda pole säästnud see, et ta oskab eesti keelt, on lõpetanud Stanfordi Ülikooli ja käinud Eesti sõjaväes. See mõnitamine, mida kohtavad teise põlve väliseestlased siia tulles, isegi kui nad räägivad eesti keelt, on hirmutav.»
Ilvese sõnul ei puuduta sallivusküsimus vaid homoseksuaale ja mustanahalisi, vaid kõiki teistsuguseid inimesi. «Kui ainult mõnitatakse ja kaikaid kodarasse loobitakse, siis miks peaks inimesed tahtma tagasi tulla,» ütles Ilves. «Üldine negativistlik hoiak teistsuguste inimeste suhtes pärsib asja rohkem kui seadusandlus.»
Keeleoskus on Ilvese sõnul üks võtmeküsimusi. «Kui mina olin laps, siis me kõik pidime rääkima eesti keelt. Oma poja puhul nägime uskumatult palju vaeva, et ta õpiks eesti keelt. Juba 15 minutit pärast tema sündi lugesin talle eesti keeles «Rongisõitu»,» rääkis Ilves. «Praegu aga näen välismaal käies ja eesti segaperekondadega suheldes, et nendele lastele ei viitsita õpetada eesti keelt. Ja sellised pered ei tule Eestisse tagasi, kas või hariduslike küsimuste pärast.»
Ilvese sõnul tulevad inimesed Eestisse tagasi, kui nad tunnevad, et on teretulnud ja nende tagasitulemisest tuntakse rõõmu. «Sellisel juhul ei loe enam ka palgavahe, nad tulevad,» lisas ta.
«Talendid koju!» projekt sai senisel kujul täna läbi ja teemaga tegeleb edasi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Presidendi sõnul on selliste projektide puhul väga oluline just altpoolt tulev kodanikualgatus.