Katus – osa miljööst meie ümber

20. sajandi alguse villat Vaasas kaunistab samuti kena plekk-katus.

FOTO: Weckman

Miljöö ja miljööväärtus on osa meid ümbritsevast keskkonnast – meil kõigil on kohustus seda hoida. Uute hoonete ehitamisel ja vanade renoveerimisel mõjutavad linna või asula üldpilti ka hoonete katused.

Katuse renoveerimist planeerides tuleb arvestada keskkonnaga, kus hoone paikneb. «Enamasti on nii uute hoonete projekteerimisel mingisse konkreetsesse keskkonda kui ka vanemate majade renoveerimisel selles keskkonnas mõeldud ka katuse tüübile,»  räägib Weckman Eesti juhataja Peep Siimon. «Kui aga kõne all on näiteks renoveeritav miljööväärtuslik hoone, tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse ette antud tingimustest.»

Tema sõnul tuleb katusetüübi valikul arvestada nii maja üldist seisukorda kui ka ajaloolist tausta. Enamiku katusetootjate konsultandid on valmis igale katusevahetust planeerivale inimesele huvi korral nõu andma, mis oleks konkreetse hoone puhul optimaalne valik.

«Kui mõne ajaloolise hoone puhul ei ole hoone omanik nõus kohaliku omavalitsuse soovitustega, siis kindlasti ei võimaldata tal oma valikut siiski realiseerida, eriti kui see ei ole antud keskkonda sobiv ega kohane,» märgib Siimon, et nii suudetakse tagada piirkonnale omane arhitektuuriline eripära.

Milline katus valida?

Siimoni sõnul on sobiva katuse valikul dilemma tänapäevaste materjalide puhul kaalukas – kõiki katusematerjale arendatakse ja tooted muutuvad üha paremaks. Samas on plekk katusematerjalina maailmas tuntud juba aastasadu ja ka tänapäeval on üha enam inimesi tegemas valikut just plekist katusekatte kasuks.

Plekist katusematerjal tuleb kõne alla esmalt nende hoonete puhul, mis puht tehniliselt ei kannatakski enam raskemat katust. «Kivikatused on mõeldud selleks piisava kandevõime ja konstruktsiooniga hoonetele,» jätkab ta. «Enamikul vanematel hoonetel on arukam paigaldada renoveerimise käigus siiski plekk-katus, mis on kivist pea kümme korda kergem.» Hinna poolest võistleb plekk-katus teiste konkureerivate katusekatte materjalidega. Kõigil on oma lihtsamad ja odavamad tooted ning ka eksklusiivsemad ja kõrgema hinnaklassiga tooted. Plekk-katuse materjalidest on eksklusiivsemateks vask ja titaan­tsink, odavamateks aga tsingitud ja värviga kaetud teras­plekk.

Teraspleki eelistena toob Siimon esile eriti head vastupidavust meie kliimas – teras talub vapralt temperatuurikõikumisi. «Siin näen ma selget sarnasust Skandinaaviaga, kus on plekk-katuste osakaal üle 60% hoonetest. Eks meie siin Eestis olemegi ju üle võtnud trende pigem Soomest ja Rootsist kui näiteks Saksamaalt, kus on kivi väga populaarne,» räägib Siimon.

«Enamik Kesk-Euroopast on oma katuste poolest seni peamiselt n-ö kivi-maad. Samas oleme firmasiseselt täheldanud toodete müügi kasvu Saksamaal, mis räägib teatud väärtuste muutumisest sealgi,» ütleb Siimon.

Konservatiivne valik

Et plekk-katustel on sedavõrd palju materjalitüüpe ja profiile, ei tohiks konkreetsesse keskkonda sobiva katuse leidmine olla keerukas. «Valida saab nii kivikujulise, laine- ja trapetsikujulise kui ka valtsprofiili vahel. Et kivikujuline profiil on päriskiviga väga sarnane, on see sobitatav pea igasse keskkonda,» sõnab Siimon. Ta märgib samas, et mõistagi on piirkondi, kuhu ajalooliselt sobib vaid kivikatus, näiteks vanalinn ja ka mõned erakordse ajalooga suured kivihooned.

Värvist rääkides sarnanevad eestlased ennekõike skandinaavlastega, olles värvide suhtes valdavalt konservatiivsemad. «Kuigi meil on saada vägagi särtsakaid värvitoone, pole eestlane kuigi aldis neid kasutama,» märgib mees. «Arvan, et eestlased võiks siiski julgemalt ka heledamaid katusetoone kasutada, seni on eelistatud millegipärast valdavalt tumedamaid toone – tumepruuni, tumepunast…»

Siimoni sõnul on heleda katuse eeliseks ka väiksem mõjutatavus päikese poolt. Ta julgustab kõiki, kellel katuse vahetamine plaanis, pöörduda nõu saamiseks otse katusetootja konsultantide poole, et leida koos kas siis kinnitusi oma valikutele või hoopis uusi lahendusi, mille peale ehk ise ei oskakski tulla.

Tagasi üles