Kõikuv elektrihind nõuab kohanemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügistalve pimedaid õhtuid soovime valgusega täita elektrienergia abil – avatud elektrituru tingimustes on seni lihtsana tundunud elektriost aga paljudele üleliia keeruline ja segane, kirjutab Tera ASi juhatuse esimees, kinnisvara hooldusjuht IV Urmas Mahlapuu Postimehe erilehes Kinnisvara ja Ehitus.
Elektrituru avamise eesmärk on võimaldada konkurentsi erinevate elektritootjate ning -müüjate vahel, mis garanteeriks tarbijatele elektrienergia võimaliku odavaima hinna.
Elektrituru avamine võimaldab turule tulla uutel, efektiivsematel ettevõtjatel ning sunnib praeguseid monopole oma tegevust kliendisõbralikumaks ümber korraldama.
Uuri pakkumisi
Elektrienergia kulud moodustavad korterite majapidamiskuludest olulise osa. Aasta lõpuni kehtib elektrienergia väiketarbijaile riigi reguleeritud hind. Alates 2013. aasta algusest järgib elektrihind elektribörsi kõikumisi.
Hind sõltub nõudlusest ja seepärast kõigub elektrihind nii aasta, nädala kui ka päeva lõikes. Elektriarve koosneb kolmest osast – elektrienergia hinnast, võrgutasust ja riiklikest maksudest. Konkurentsile avaneb esimene ehk energiahind. Väiketarbijale on see ligi kolmandik tarbimise koguhinnast.
Elektrimüüja valimine on nagu iga teise teenusepakkuja valik: ei tasu otsustada kohe esimese pakkumise laekumise järel. Kindlasti on üks olulisemaid valikukriteeriume elektrimüüjate pakutav hind. Pakkumisi võiks võrrelda ka elektribörsil Nord Pool Spot kujunevate hindadega. Samas tuleb arvestada, et elektribörsil kujunevad hinnad on pidevas muutuses.
Hind kõigubki
Õiglase hinnaga elektrit ostes võib tarbija aastane kokkuhoid olla märkimisväärne. Siiani said elektrit vabaturult osta ettevõtted, kes tarbisid aastas üle 2 GWh elektrit – alates 1. jaanuarist on kõigil tarbijail võimalus endale meelepärane elektrimüüja valida.
Talvel, kui elektriküte töötab ja lambid põlevad, võib elekter olla pea kaks korda kallim kui suvel. Nädalavahetustel on elekter odavam kui äripäevadel, sest tootmisettevõtted tarbivad nädalavahetustel vähem energiat ja seetõttu tekib turul ülejääk ning elekter odavneb.
Hea näide on 2012. aasta juulikuu, mil oli soe ja Skandinaavias esines rohkesti sademeid. Nii langes Põhjamaade elektribörsil elektrihind hüdroenergia ülejäägi tõttu kuises võrdluses 45%, olles 2,2 korda madalam Eesti riigi määratud hinnast.
Tarbijal on väga keeruline elektribörsi jälgida ja endale soodsa hinnataseme juures elektrit osta. Elektrit ei saa ju keldris, kuuris või külmikus ladustada. Siin tulevadki appi elektrimüüjad, kes kauplemise ja «ladustamise» oma kliendi eest ära teevad.
Erinevad paketid
Juba 2012. aasta lõpus on kõigil elektritarbijatel võimalik ise elektrimüüja valida ja temaga hinnas kokku leppida. Elektrimüüjad ei ole enam monopoolsed ettevõtted, vaid neid võib valida ja vahetada nagu näiteks kütusemüüjat, kelle juures oma sõidukit tangite.
Paljud Eesti elektritarbijad pole rahul senise pikaajalise monopoli ehk Eesti Energia teenindusega ning suhtumisega klientidesse. Kindlasti suudavad nende konkurendid pakkuda soodsamaid hindu, sest ei soovi nii suurt kasumiosa. Tänu sellele tekib elektrimüüjate vahel konkurents ja klientide võitmiseks on nad huvitatud paremate pakettide ja teeninduse arendamisest.
Kliendil tekib võimalus osta elektrit üldiselt kolme hinnakujunemise järgi.
• Tarbijatele, kes tahavad oma kulusid kontrollida ja pole nõus hinnariske võtma, pakutakse fikseeritud hinnaga pakette – klient maksab tarbitud kilovatt-tunni eest kokkulepitud hinda ja börsihinna tõusurisk jääb elektrimüüjale.
• Tarbijatele, kes soovivad, et nende elektriostu aktiivselt juhitakse ning on seega nõus väikseid riske võtma, kuid sooviksid elektri börsihinna võimalikust langusest kasu saada, pakutakse muutuva hinnaga pakette – tarbija maksab muutuvat, ent eelnevalt prognoositud hinda.
• Tarbijatele, kes on madalama elektrihinna lootuses nõus täies ulatuses tururiske võtma, pakutakse elektrit börsihinnaga. Siin ostab elektrimüüja börsilt oma kliendi jaoks elektrit börsihinnaga ja tarnib seda, pannes juurde oma (kes suure, kes väikese) tegevusmarginaali.
Tarbijale jääb ka võimalus elektrimüüjat mitte valida ehk kasutada üldteenust, mis jätab tarbijatele alles ka börsihinna liikumise riskid.
KOMMENTAAR
Vahur Kukk, 220 ENERGIA OÜ müügidirektor
Kallima elektriga ei põle lamp kauem. Kallima elektriga küttes ei ole tuba soojem. Kallim elekter ei ole võimsam, ilusam, värvilisem ega saledam. Ei ole ühtki põhjust, miks elektri eest rohkem maksta.
Ostame elektrit tootjatelt, hulgimüüjatelt ja elektribörsilt. Me ei raiska oma klientide raha uhkete kontorite ja hulga valgekraede peale – see raha las jääb meie kliendile alles.
Elektrilepingu saab sõlmida see, kellel on leping võrguettevõttega ehk oma elektriarvesti. Müüme elektrit hea meelega nii korteriühistule kui ka igale korterile eraldi – määravaks on siiski võrgulepingu olemasolu.
Korteriomanikud, kes otse elektri eest maksavad, on valiku ees, kas odavam on osta elektrit korteriühistuna või igaüks eraldi korterina. Lihtne vastus oleks – koos võetud pakkumine on ilmselt odavam. Miks?
Ühe korteri elektritarbimine ei ole hästi prognoositav. Mõni tarbib rohkem päevasel ajal, kui elekter on kallim, mõni jälle öisel ajal ning nädalavahetustel, mil elekter odavam. Paljudest korteritest koosneva ühistu tarbimine on aga hoopis paremini ennustatav, sest öise ja päevase tarbimisega korterid tasakaalustavad üksteist.
Mida paremini on tarbimine prognoositav, seda väiksem on elektrimüüja risk ja seda odavamalt saab ta elektrit müüa. Samas on elektrit iseseisvalt ostes eeliseks võimalus ise otsustada ja elektrimüüjat ning paketti alati vahetada.
Iga turu avanemine tekitab segadust nii ostjates kui ka müüjates. Seepärast on õige osundada rahvatarkusele – tark ei torma. Jaanuari elektrilepingu sõlmimisega on aega 10. detsembrini, seni surub tekkiv konkurents ilmselt hindasid allapoole.