Eesti Pangaliit ei toeta finantstehingute maksu kehtestamist
12. oktoober 2012, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ütles BNSile reedel, et pangaliit ei toeta finantstehingute maksu kehtestamist.
Arvestades Eesti turu väiksust, ei tohiks pangaliidu hinnangul Eesti valitsus toetada lahendusi, mis asetaksid Eesti turu halvemasse konkurentsiolukorda.
«Hinnates finantstehingute maksu initsiatiivi koosmõjus teiste Euroopa Liidu finantssektorit puudutavate initsiatiividega – näiteks finantssektori regulatsiooni üldine kasv ja selle järgimise kulu, Target2Securities projekt, mis lihtsustab väärtpaberite piiriülest arveldamist –, siis sõltub seisukoht finantstehingute maksu osas sellest, millisena me soovime näha Eesti finantsturgu kesk-pikas ajahorisondis,» ütles Talihärm.
«Maksu kehtestamine peaaegu kõikidele finantstehingutele sõltumata sellest, kas need tehingud olid viimastel aastatel kogetud kriisi ja pankade riikide poolt toetamise põhjuseks või mitte, on põhjendamatu ja vastuolus maksu sihtotstarbega,» ütles Talihärm.
Finantstehingute maksu mõjude hindamisel peaks Talihärmi sõnul lähtuma ennekõike Eesti turu ja investorite üldistest huvidest, hinnates, kuivõrd kulukaks muutub tehingute tegemine keskmisele Eesti investorile ja ettevõtjale.
«Kriiside ennetamiseks ja finantsturgude usaldusväärsuse tagamiseks tuleb leida teised meetmed, mis ei kahjusta turgude tavapärast toimimist,» ütles Talihärm.
Ühetaolisest maksustamisest kõrvalekalduv sektoripõhine maksustamine mõjub tema sõnul tõenäoliselt pärssivalt mitte ainult finantssektori tegevusele, vaid ettevõtlusele laiemalt. See mõjutaks nii investoreid, emitente, finantsasutusi kui ka börsi.
Talihärm märkis, et arvestada tuleb Eesti kapitali- ja investeerimisteenusteturu väiksusega. «Samuti on väike kohalike investorite aktiivsus ja emitentide huvi kaasata vahendeid kapitaliturgudelt,» ütles Talihärm.
Pangaliidu seisukohtade järgi on üldine tulumaksu ja käibemaksu puudutav põhimõte topeltmaksustamise ja kumulatiivse maksukulu vältimine. «Finantstehingute maksu puhul näib aga topeltmaksustamine olevat läbiv põhimõte,» selgitas Talihärm.
Praeguse info põhjal ei saa Talihärmi sõnul välistada isegi kolme- või neljakordset maksu kogumist ühelt tehingult. Pole välistatud risk, et maksustatakse ühe ja sama tehingu erinevaid osapooli ja teenuse osutajaid.
«Kui maks kohalduks ainult teatud liikmesriikidele, sealhulgas Eestile, siis avatud konkurentsikeskkonnas liiguvad kapitalituru- ja finantstehingud Euroopa Liidu (EL) sees turgudele, mis pakuvad soodsamaid tingimusi,» ütles Talihärm.
Kui maks kohalduks kogu ELi siseturule, suurendaks see Talihärmi sõnul kapitali liikumist väljaspool ELi asuvatesse finantskeskustesse. «Tõenäoliselt võivad kaasneda negatiivsed mõjud ELis tegutsevate turuosaliste konkurentsiolukorrale võrreldes teistes regioonides tegutsevate finantsasutustega. Seda riski oleks võimalik maandada üksnes finantstehingute maksu kehtestamisega globaalse maksuna,» ütles Talihärm.
Euroopa Komisjon on pannud ette kehtestada aktsia- ja võlakirjatehingutele 0,1-protsendine maks ja muudele tehingutele 0,01-protsendine maks. Eesti valitsus on üks 11 euroala riigist, kes soovivad tihendatud koostööd finantstehingute maksu direktiivi väljatöötamisel. Direktiivi eelnõu peab esitama Euroopa Komisjon.
Tihendatud koostöö on ELi aluslepete järgi seadusandlik mehhanism, millega osa liikmesriike võib jätkata ELi õigustiku raamides tihedamat koostööd. Selleks on tarvis vähemalt üheksa riigi koostööd, kuid sellist koostööd ei tohi teha ELi ainupädevusse jäävates valdkondades ja koostöö peab jääma avatuks kõigile liikmesriikidele.
Mehhanismi saab kasutada ainult viimase võimalusena, kui ELi nõukogus on selgeks tehtud, et koostöö eesmärke ei saa mõistliku aja jooksul kogu ELis saavutada.
Eesti soovib jätkata võimaliku finantstehingute maksu arutelu ja direktiivi eelnõu täpsustamist. Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et valitsus «ei rutta tõotama, et see maks tuleb». «Me läheme koostööga kaasa, mis üldiselt on õige hoiak ühele väikesele riigile,» ütles Ligi intervjuus Äripäevale.
ELi finantstehingumaksu tihendatud koostöö algatajad on Saksamaa ja Prantsusmaa, seda toetavad Austria, Belgia, Kreeka, Portugal, Sloveenia, Eesti, Hispaania, Itaalia ja Slovakkia. Finantstehingute maksu vastased on Suurbritannia ja Rootsi, euroala riikidest pole oma toetust andnud Soome, Iirimaa, Holland ega Luksemburg.