Šokikoolitus: kuidas tegelikult kodu koristama peaks

Naised jälgisid koristuskoolitusel huviga, kuidas meesterahvast koolitaja Kurmet Vasser oskuslikult WCd koristas. FOTO: Kadri Inselberg

Koristamine on suurema osa inimeste jaoks erakordselt tüütu tegevus – mehed väldivad seda kui tuld ja naised krigistavad hambaid. Loomulikult leidub alati ka erandeid. Näiteks OÜ Puhastusekspert koolitaja ja konsultant Kurmet Vasser kinnitab, et koristamine võib olla ka kerge ja nauditav, kui osata seda õigesti teha.

Tallinna rahvaülikoolis on koristuskursus alati populaarne olnud. Naised vanuses 25–70, pliiatsid käes ja märkmikud ees, ootavad vagusi klassiruumis istudes, et neile jagataks tarkusi, mis nende igapäevaelu lihtsamaks teeks.

Vasseri sõnul keskenduvad inimesed koristamisel sageli valedele asjadele. Näiteks keskendutakse põrandate puhtana hoidmisele, aga unustatakse mitme kuu jooksul puhastamata puutepinnad, nagu valgustite lülitid ja ukselingid.

«See on ammu tõestatud, et mobiiltelefonid ja arvutiklaviatuur on tavaliselt mustemad kui WC-pott,» lisas Vasser, kelle hinnangul peaks puutepindu puhastama kindlasti igal koristuskorral.

Ülemäära palju kasutatakse puhastusvahendeid – tihti piisab kodukoristuseks ka puhtast veest ja mikrokiudlapist. Pesuaineid võiks Vasseri sõnul kasutada vajadusel köögis, vannitoas ja WCs. Võimaluse korral soovitab ta eelistada koduseid looduslikke vahendeid nagu sooda või sidrun.

«Lihtne arvestus näitab, et kui kulutada 30 eurot professionaalsetele koristusvahenditele, siis on vähemalt viieks aastaks kodukoristamiseks kõik vajalik olemas,» ütles Vasser.

Põhiline teadliku kodukoristaja abivahend on puhas mikrokiudlapp. Vasser selgitab, et seda tuleb osata korralikult puhastada (ainult pesumasinas) ja kasutada. Tema sõnul ei tööta mikrokiudlapp siis, kui see on väga märg. Sel juhul lapp lihtsalt libiseb üle mustuse. Kõige paremini eemaldab mikrokiudlapp tolmu kuivana või kergelt niiskena.

«Kõige õigema niiskusastme tolmu pühkimiseks saavutab siis, kui üks kolmandik lapist märjaks teha, see välja väänata ja siis märg osa lapi keskele voltida. Lõpuks tuleb volditud lappi veel kord väänata – siis imbub niiskus ühtlaselt kogu lappi,» kirjeldas Vasser. Lapp on õige niiskusega, kui puhastatav pind on viie sekundi jooksul pärast puhastamist kuiv.

Ka lapi voltimine on eraldi kunst, mida proovivad koristamist õppima tulnud naised kõige innukamalt. Lappi saab voltida nii, et ühel lapi poolel on kasutada suisa kaheksa pinda. Selleks tuleks lapp voltida pikuti pooleks, lapikult pooleks ning siis veel lapi «kõrvad» tagasi keerata.

Kuna mikrolappe pestakse pesumasinas, st koristuse ajal ei loputata, siis on lapi korralik voltimine vajalik, et kasutada oleks võimalikult palju puhtaid lapi pindu ja üheks koristamiseks ei kuluks kümneid lappe.

Samuti tuletab Vasser meelde, et iga pind, mille teed märjaks, tuleb ka ära kuivatada. «Vesi lahustab mustuse lahti, aga kui pinda ei kuivatata, siis aurustub vesi ära ja jätab mustuse maha,» selgitas Vasser. Kui kasutada korraga liiga palju puhastusvahendit, siis ka see kipub pinnale jääma, takistab mustuse eemaldamist ja hakkab hoopis mustust koguma.

Teine tavainimeste jaoks revolutsiooniline koristusvahend on põrandakuivataja-pühkija, mis sarnaneb akende kuivatamisel kasutatava kummiga, aga on pika varrega ja liigendil. Sellega üle sileda põranda libistades võtab Vasseri sõnul põranda puhastamine tunduvalt vähem aega ja väsitab vähem, kui tolmuimejaga töötades.

«Tolmuimeja keerutab palju tolmu üles, mis mõne tunni pärast taas pinnale laskub. Põrandakuivataja-pühkijaga saab tolmu ja lahtise mustuse kergelt kokku koguda. Kinnitades põrandakuivataja-pühkija külge niisutatud mikrokiudlapi, saab eemaldada põrandalt ka kinnitunud mustuse, samuti sobib see töövahend pesuruumides põrandakuivatamiseks,» rääkis Vasser.

Naised, kes eelmisel kevadel läbisid kodukoristamise teoreetilise kursuse, aga on nüüd taas koolitusel platsi sisse võtnud, et ka praktilisi oskusi omandada, kinnitavad kui ühest suust, et see tõesti toimib – põrandakuivataja-pühkijaga võtab põrandate puhastamine mitu korda vähem aega ja kodus on tolmu vähem.

 «Ainus mure on see, et kui enne oli tolmuimemine mehe töö, siis nüüd tolmuimejat enam vaja ei lähe ja mees on üldse koristamisest justkui vabastatud,» muheles Õnne.

Naiste jaoks oli moodsate koristusvahendite ja -meetodite tundma õppimine tõeline šokiteraapia, naljatleti, et ükski tüdruk ei tohiks enne mehele saada, kui selline koolitus läbitud.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back