Saksamaa nõuab endale suuremat võimu euroala uue pangandusjärelevalve juhatuses – poliitiliselt laetud palve, mis pingestab veelgi Euroopa pangandusliidu läbirääkimisi.
Saksamaa nõuab panganduses suuremat sõnaõigust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt tegi Berliin ettepaneku, et hääleõigused peaksid olema proportsioonis nende pangandussektori suurusega, lähtudes senistest valusatest kogemustest Euroopa Keskpangas, kus nendest «igal-riigil-üks-hääl» süsteemis üle on sõidetud.
Idee, mis käidi välja eravestlustes Euroopa ametnikega, puudutab aga mõningaid ühisraha alusprintsiipe ning võib ärritada väiksemaid euroala riike, mis kardavad Saksamaa mõju kasvu.
Ettepanek ajas tunduvalt keerukamaks läbirääkimised Euroopa Komisjoni ettepaneku üle omistada Euroopa Keskpangale õigus teostada järelevalvet kõigi 6000 euroala panga üle – mille osas ELi liidrid loodavad detsembriks kokkuleppele jõuda, kuigi lahtisi otsi on ridamisi.
Arvestades võimalikke eelarvelisi kulutusi, mis tekiksid uue süsteemi vigadest või tõrgetest, tahaks Saksamaa, et võimuvahekorrad peegeldaksid paremini riske, mida suurte pangakohustustega riigid enda peale võtaksid.
Suurem mõjuvõim annaks Saksamaale ja teistele suurte finantssektoritega riikidele palju jõulisema kontrolli Euroopa Keskpanga järelevalvesüsteemi üle ning ELi ametnikud kardavad, et see riivaks panga sõltumatust.
Euroopa Keskpanga hääletusprotseduuri ülevaatamist Berliin nõudnud pole. Küll aga pidi Saksamaa hiljuti olema tunnistajaks sellele, kui kerge vaevaga nad üle trumbati, kui pangapresident Mario Draghi vaatamata Bundesbanki vastuseisule oma uue võlakirjaostude programmi välja kuulutas.
Copyright The Financial Times Limited 2012