Eesti toetab tõenäoliselt finantstehingute maksu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa ja Saksamaa loodavad, et teisipäeval õnnestub kokku saada vajalik hulk toetajaid palju vaidlusi tekitanud finantstehingute maksule. Ka Eesti on tõenäoliselt maksu kehtestamise poolt.
Prantsusmaa ja Saksamaa loodavad, et teisipäeval õnnestub kokku saada vajalik hulk toetajaid palju vaidlusi tekitanud finantstehingute maksule, vahendab EU Business.
Finantstehingute maks on kahe suure liikmesriigi peamine eesmärk rahandusministrite kohtumisel Luksemburgis. Selleks on neil vaja võita aga vähemalt üheksa riigi toetus.
Suvel üritas maksust juttu teha Euroopa komisjon, siis seisis Suurbritannia sellele aga kindlameelselt vastu, kuna pelgas maksu mõju London Cityle.
Seni on oma toetust maksule kinnitanud Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Belgia, Portugal, Sloveenia ja Kreeka. Eesti ja Itaalia on tõenäoliselt maksu kehtestamise poolt.
Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks maks võlakirjadega kauplemise korral 0,1 protsenti tehingult ja 0,01 protsenti teistelt finantstehingutelt.
Maks tooks miljoneid eurosid maksutulu ning kärbiks pankade hiigelkasumeid.