Josing: ka madalapalgaliste maksutagastus tekitab varimajandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiisitõus suurendab tõenäoliselt piirikaubandust ja suunab lõuna-eestlased piiri taha ostlema, märkis konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Vene piiri peal aktsiisitõusud väga piirikaubandust ei mõjuta – inimesed toovad lubatud kogust ehk natuke aktiivsemalt. Küll aga on lood teised Läti piiri ääres. «Kui seda kütuse hinda vaadata, siis no mis mõtet on üldse tankida Eestis?» küsis Josing. Sama lugu on alkoholi ja tubakatoodetega. «Nii nagu soomlased käivad Eestis,» lisas Josing.
Ta ütles aktsiisitõuse kommenteerides, et maksu- ja tolliameti suutlikkus illegaalset piirikaubandust kontrollida peab suurenema ehk siis asutus vajab rohkem tööjõudu ja raha, sest inimesed üritavad odavamat kaupa tuua. Praegu pole riik kuskil viiendiku sigarettide ja kange alkoholi pealt makse näinud.
Teine asi on see, et ettevõtetel hakkavad aktsiisitõusude eel tekkima varud, erandiks tubakatooted, mida saab madalama maksumärgiga müüa kolm kuud. «Need varud lähevad suuremaks ja suuremaks,» märkis Josing. Osadel ettevõtetel on varud juba aastased. Samal ajal müüvad ettevõtted kauba välja sama hinnaga kui teised ja teenivad selle pealt.
Josing hindas ka, et oma osa varimajandusse annab 2017. aastast saadav madalapalgaliste maksutagastus. Tema sõnul oleks võinud eeldada, et sellisele ettepanekule eelneb analüüs, ent seda polnud. «Teoreetiliselt mõeldes, siis see oleks ju ahvatlus säilitadagi seda madalat palka ja oodata, et sulle siis mingi summa tagasi makstakse. Sest jumala eest, kui sa natuke rohkem peaksid ametlikult teenima, siis sulle ei kanta seda summat ju tagasi,» leidis Josing.
Kui seda madalapalgaliste maksutagastust hakata tegema, siis tuleks kindlaks teha, kes on madalapalgalised. Et vältida lisaraha maksmist ümbrikupalga saajatele, tuleks vaadata sektorite kaupa töötajaid – on üsna väetõenäoline, et veokijuht või tippehitaja on madala palga peal.
Selle asemel oleks võinud tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi või alampalka. «Kõik need on arusaadavamad kui see keeruline, imelik kombinatsioon,» leidis Josing.
Varimajandus kokku on Eestis ligi kümne protsenti. Josing märkis, et nad ei arvesta sinna sisse turuservas müüdud käpikuid, vaid siiski suuremaid asju, näiteks maksude aktsiiside problemaatikat.