Swedbank: viimases kvartalis jätkus mõõdukas majanduskasv

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina. Foto: Toomas Huik / Postimees

Tugev tööstustoodangu ja ekspordi kasv aasta viimases kvartalis koos detsembris ootuspäraselt kiiret kasvu jätkanud jaemüügi suurenemine (aastases võrdluses kuus protsenti) ning aktsiisimaksude ja käibemaksu kiirenenud kasv viitavad mõõduka majanduskasvu jätkumisele neljandas kvartalis, kommenteeris täna avaldatud statistikat Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Swedbanki hinnangul kasvas möödunud aastal Eesti majandus 1,9 protsenti.

Möödunud aastal oli töötleva tööstuse tootmismahu kasv tugevam, kui 2013.aastal (vastavalt 4 protsenti ja 2 protsenti). Aasta lőpus töötleva tööstuse toodangumahu kasv kiirenes ning detsembris suurenes see aastases võrdluses 7 protsenti.

Samuti oli Eesti töötleva tööstuse toodangu kasv Mertsina sõnul mullu märkimisväärselt parem kui teistel Balti riikidel: «Novembri seisuga oli Lätis ja Leedus töötleva tööstuse tootmismaht napilt kasvuni jõudnud.»

Enim toetasid möödunud aastal töötleva tööstuse kasvu elektroonikatoodete, toiduainete ja puittoodete tootmine. Kui elektroonikatoodete tootmine oli aasta esimesel poolaastal languses, siis teisel poolaastal kiirenes kasv 24 protsendini. Elektroonikatoodete (täpsemalt, mobiiliseadmete) toodang läheb peamiselt ekspordiks Rootsi.

Toiduainete tootmismahu kasvu aasta jooksul aga aeglustus, peamine põhjus alates juunist üha kiirenevas tempos vähenenud piimatoodete toodang. Detsembris vähenes piimatoodete tootmine aastases võrdluses 20 protsenti. Toodangumahu vähenemise põhjus on Venemaa kehtestatud sisseveoembargo.

Kõige enam pidurdas töötleva tööstuse kasvu möödunud aastal enamik kuid languses olnud keemiatoodete, ehitusmaterjalide ja mööblitootmine.

«Töötleva tööstuse kasvu, eriti aasta teisel poolel, toetas peamiselt tugevam eksport,» ütles Mertsina. «Töötleva tööstuse toodangu ekspordi osas oli aasta esimene ja teine pool väga erinev. Kui esimesel poolaastal vähenes töötleva tööstuse eksport 4 protsenti, siis teisel poolaastal kasvas 8 protsenti. Aasta kokkuvõttes oli kasv kaks protsenti. Detsembris kasvas töötleva tööstuse eksport isegi 12 protsenti, kusjuures kasv oli üsna laiapõhjaline.»

«Möödunud aasta tugevnenud ekspordi taga olid peamiselt elektroonikatooted, mis kompenseerisid kuhjaga Venemaa suunas väljaveo languse. Samas ei saa nende tugeva positiivse mõju jätkumise juures riske alahinnata, kuna valdav osa mobiiliseadmete toodangust tuleb ainult ühest ettevõttest,» lisas Mertsina.

Sel aastal on Mertsina sõnul oodata väliskeskkonna halvenemist. «Venemaa tugev majanduslangus avaldab negatiivset mõju mitte ainult meile, vaid ka meie lähiriikidele. See aeglustab Läti ja Leedu majanduskasvu ning nõrgestab nende nõudlust. Soome majanduslangus on küll taandumas, kuid sisenõudlus jääb sel aastal nõrgaks. Samas kiireneb Eestis netopalga reaalkasv, mis toetab meie eratarbimist ja on positiivse mõjuga ka jaekaubandusele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles