Justiitsministeerium hakkab üürisuhteid võrdsemaks muutma

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Anvelt
Andres Anvelt Foto: Liis Treimann

Justiitsministeerium on ette valmistamas seaduseelnõu, mis peaks tegema üürisuhte tasakaalustatumaks ning andma pooltele võrdsed õigused.

Justiitsminister Andres Anvelt rääkis, et kui nad tänast üürituru kitsaskohti käsitlevat ümarlauda ministeeriumis ette valmistasid, olid nad arvamusel, et kõige suuremad probleemid on seotud lepingujärgse ajaga. «Loeme lehest, vaatame «Pealtnägijat,» et kõige suuremad probleemid on puuküürnikega. Pigem selle probleemi jalad kasvavad välja lepingu sõlmimise hetkest, lepingust tulenevatest kohustustest ja kõigest muust sellisest,» märkis minister.

Tema sõnul on kaks probleemset asja – materiaalõigus ehk see, mis puudutab üürilepingute sisu ja sõlmimist ning teine pool on peale lepingu sõlmimist ehk nn «puuküürniku» olukord, kes pinda ei vabasta. Ta ütles, et «puuküürnikega» seotud probleemid on siiski üksikud ja suurimad mured on seotud üürilepingutega.

Ta ütles, et ministeerium hakkab üle vaatama kohustuslikke punkte. «Et kui üürileping sõlmitakse, kas meil praeguses üüriseaduses, mis on 20 aastat vana, ei ole sees liiga palju kohustuslikke punkte, mis segavad turu normaalset toimimist?» küsis Anvelt.

Ta tõi näiteks poole õiguse leppida kokku selles osas, kuidas käib teatamine üürilepingu lõpetamisest. Ent selliseid punkte on üle 30. «99,9 protsenti kohustuslikest punktidest on üürniku poolel,» märkis minister.

Üürnik ongi mingil määral nõrgemas positsioonis, ent mitte alati. « Siin täna toodi näide, et kui 80-aastane vanamemm Tartus üürib oma korteri noortele tudengitele, siis kes on nõrgem?» küsis minister.

Üürnikku tuleb kaitsta selles osas, et üürileandja turuolukorra paranedes üürnikku tänavale ei viskaks, et uued, rohkem maksvad üürilised võtta. Tuleb ka üürileandja panna turule tulema. Et üürileandja ei ehmataks ära sellest, et: «Oh, see on nii keeruline ja mul on nii palju kohustusi, et ma ei tulegi. Tõesti, see ongi paigast ära, kindlasti üürniku poole peale. Mõned asjad on tegelikult liigsed, tulebki teha ka üürnikule lepingu lõpetamine teha lihtsamaks,» ütles Anvelt.

See sasipundar on tema sõnul üheks põhjuseks, mis meil üüriturg nii hästi ei toimi, kui ümberkaudsetes maades.

Täna kogunesid erinevad huvigrupid olukorda arutama, ent seaduseelnõude pakett peaks välja minema aasta pärast. «Järgmise aasta alguses peab olema valmis eelnõu,» märkis Anvelt. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles