Paljastus Hollandi salaplaan eurokriisis: kuldna tagasitulek

Aivar Õepa
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi varasema oma valuuta kuldna tagasitoomise ideel oli suur osa Hollandi iseseisvuspartei valimiskampaanias 2012. sügisel. Nüüd on selgunud, et ka valitsusel oli sama plaan.
Hollandi varasema oma valuuta kuldna tagasitoomise ideel oli suur osa Hollandi iseseisvuspartei valimiskampaanias 2012. sügisel. Nüüd on selgunud, et ka valitsusel oli sama plaan. Foto: EPA

2012. aasta alguses, keset sügavat eurotsooni kriisi, valmistas Holland ette plaani tuua tagasi rahvusvaluuta kulden. Hollandi rahandusminister kinnitas hiljuti plaani olemasolu, kuid tema sõnul olid sarnased plaanid ka teistel riikidel, nende hulgas Saksamaal - kes ei ole seda ka otsesõnu eitanud.

2012. kevadel, paar kuud pärast Itaalia peaministri Silvio Berlusconi ja tema Kreeka kolleegi Georgios Papandreou ametist lahkumist, valmistus Holland ette stsenaariumiks kus riigil tuleb rahvusvaluuta kuldna juurde naasta, avaldas riigitelevisiooni uuriv saade Argos Medialogica.

Hollandi praegune rahandusminister Jeroen Dijsselbloem kinnitas plaani olemasolu intervjuus RTLile: «On tõsi, et rahandusministeerium ja valitsus valmistus ette halvimaks stsenaariumiks.»

«Valitsusjuhid, nende seas Hollandi valitsus, on alati öelnud: hoiame eurotsooni koos. Aga Hollandi valitsus vaatas ka, et mis siis saab, kui see läbi kukub. Ja valmistus selleks.»

Ettevalmistusid sisaldasid «praktilisi aspekte», kuid uusi pangatähti siiski ei trükitud, vahendas EUobserver.

Plaan valmis ajal, mil poliitikud arutasid üsna avatult võimaluse üle, et Kreeka lahkub eurotsoonist. Mida selline areng oleks tähendanud, ei osanud keegi täpselt ette ennustada, kuid paljud arvasid, et see tekitab Kreekas kaose ja tekitab finantsturgudel segadust, sest oleks hakatud otsima järgmist nõrka lüli.

Ehkki Dijsselbloemi sõnul pole praegu enam vajadust plaani varjata, seda siiski omal ajal tehti, et vältida paanikat turgudel.

Toonane finantsminister Jan Kees de Jager ütles ajakirjanikele, et õigus-, finants- ja välispoliitika valdkonna ekspertide meeskond kogunes ministeeriumis sageli, arutades eri stsenaariume.

«Fakt, et Euroopas arutati eri stsenaariume, tekitas mitmes riigis üsna palju hirmu. Üllatavalt paljud seda ei teinud,» tõdes ta. «Me olime üks vähestest, koos Saksamaaga. Meil oli isegi Hollandi-Saksa rahvusvaheline meeskond, kes arutas eri stsenaariume.»

Saksa rahandusministeerium otseselt ei eitanud, et tal olid sarnased plaanid. «Meie ja meie partnerid eurotsoonis, sh Holland, olid ja on siiani otsustavad tegema kõike võimalikku, et vältida eurotsooni lagunemist,» seisis ministeeriumi kirjalikus vastuses EUobserverile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles