Ministeerium: ilma Balticconnectorita ei ole LNG terminal Eestis otstarbekas

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LNG terminal.
LNG terminal. Foto: SCANPIX

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sõnul tuleb gaasituru arendamisel liikuda edasi turu suurendamisega, rajades toruühenduse Balticconnector. Ilma suurema gaasituruta, mille annab Soomega ühendatavus, ei ole väikest gaasitarbimist arvestades regionaalse LNG terminali rajamine otstarbekas.

«Eesti ja Soome vahel tegeletakse aktiivselt kokkuleppe otsimisega, et gaasi infrastruktuuri investeeringud oleks võimalik teha enne 2020. aastat ära ka Soome lahe kaldal. Meie lõunanaabrid on pool tööd meie jaoks ära teinud, esitatud on investeerimistaotlus Poolat ja Leedut ühendava maagaasiühenduse (GIPL) rajamiseks ning 27. novembril sai tõsiasjaks Leedu veeldatud maagaasi ujuvterminali olemasolu,» ütles MKMi asekantsler Ando Leppiman BNSile.

Leppiman märkis, et Klaipeda terminaliga saavad Eesti gaasituru osalised endale ligipääsu gaasitarnetele mujalt kui vaid Venemaalt. See on tema sõnul Balti riikides gaasituru tekkeks peamine eeldus.

«Klaipeda terminali maht on 170 000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi taasgaasistamisvõimsusega kuni 3 miljardit kuupmeetri aastas. Eesti aastane gaasitarbimine on tasemel 600 miljonit kuupmeetrit aastas, Balti riikide gaasitarbimine tasemel 5,5 miljardit kuupmeetrit," märkis ta.

Täiendav gaasi tarneahel tekib tänu GIPL toruühenduse rajamisele, mille investeeringutaotlus esitati üle-euroopaliste energiavõrgustike esimesse rahastamisvooru ja selle valmimistähtaeg on 2020. aastal.

«Lisaks uutele gaasi tarnevõimalustele tuleb gaasituru arendamisel liikuda edasi turu suurendamisega Soome suunas, rajades Eestis ja Soomet ühendav toruühendus Balticconnector. Just suurema turu tekkimine loob täiendava vajaduse regionaalse LNG terminali järele. Lisaks on Balticconnector vajalik ka LNG terminali gaasi ülekandevõrguga ühendamiseks. Ilma suurema gaasituruta, mille annab meile Soomega ühendatavus, ei ole väikest Eesti gaasitarbimist arvestades regionaalsetes mõõtmetes terminali rajamine Eestisse otstarbekas,» tõdes Leppiman. Soome aastane gaasitarbimine on tasemel 4,5 miljardit kuupmeetrit aastas.

«Kokkulepet veel ei ole ning selleni loodetakse peatselt jõuda. Kokkuleppe eesmärk on seni kokkulepitust kiirem gaasituru, sealhulgas ülepiirilise gaasitaristu, tekkimine ning Eesti gaasitarbijatele soodsaima alternatiivse gaasi tarneahela loomine. Kokkuleppes lähtutakse valitsuses kokkulepitust,» selgitas ta.

Leppiman märkis, et valitsuse positsioon on gaasi taristuprojektide arendamisel olnud algusest peale, et Baltimaade, Soome ja Euroopa Komisjoni koostöö peab käivitama regionaalse gaasituru.

«Selle eelduseks on alternatiivse gaasiallika – või mitme – lisandumine, üksteisega seotud taristuprojektide elluviimine ja tururegulatsioonide ühtlustamine. Regionaalse veeldatud maagaasi terminali asukoha valikul lähtub Eesti Euroopa Komisjoni tellitud analüüsist. Konkreetse projekti valikul on määravaks terminali operaatori sõltumatus praegusest turgu valitsevast gaasi tarnijast, projekti võimalikult kiire valmimine ja projekti ärimudel, mille puhul eelistame minimaalset avaliku sektori – sealhulgas tariifi kaudu – rahastust,» ütles ta.

Ta rõhutas, et nii LNG kui Balticconnectori küsimuses on kogu valitsus ühtsel seisukohal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles