Lätlased panid kodusigade seas levivale katkule piiri

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad Vija Ritina ja Igors Jermakovs lähevad ülevaatusele farmi Rezekne piirkonnas juulis.
Uurijad Vija Ritina ja Igors Jermakovs lähevad ülevaatusele farmi Rezekne piirkonnas juulis. Foto: Ints Kalnins / Scanpix

Läti veterinaar- ja toiduamet teatas täna, et seakatku haripunkt on möödas, sest septembrikuu jooksul avastati vaid üks katku nakatunud kodusiga, vahendas Läti avalik-õigusliku kanali veebilehekülg LSM.

Eesti veterinaar- ja toiduameti direktori Ago Pärteli sõnul on see hea uudis ka Eesti jaoks, sest mitmed Aafrika seakatku kolded on just meie piiri taga.

«Seda proovib ka Eesti praegu meeleheitlikult – oluline on see, et [katk] kodusigadeni ei jõuaks,» ütles Pärtel.

Esimene seakatku juhtum avastati Lätis neli kuud tagasi. Sellest ajast alates on katk võtnud 110 metssea ja 32 kodusea elu. Kodusigade hulgas katk tõesti vähenes, aga Läti veterinaar- ja toiduameti seireosakonna juht Edvīns Oļševskis ütles LSM-ile, et katk ei ole siiski metssigade seas vähenenud.

Eestis ei ole siiani ükski kodusiga nakatunud. Ainult üksteist metssiga. Pärtel siiski üleliia positiivne ei ole ning ei julge arvata, millas katk Eestist taanduda võiks. «Metssigade hulgas ei oska keegi öelda, kui kiire see protsess on,» ütles ta. «Kui võtame Leedu ja Poola näite, kus olid esimesed juhtumid veebruaris - metssigade puhul on seal jätkuvalt leiud.»

Lätis saavad jahimehed kompensatsiooni iga nakatunud metssea eest, kelle nad tabavad. See ei ole aga Oļševskise sõnul nakatunud loomade tabamisele väga palju kaasa aidanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles